Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juhi Tõnu Tammeri sõnul tunnetavad inimesed aina rohkem kübermaailma ohte ja soovivad, et riik oleks valmis neid maandama. “RAND Europe raporti kõrval viitavad teisedki autoriteetsed allikad vajadusele küberturvalisusesse järjest tõsisemalt suhtuda. Maailma majandusfoorumi tänavuse ohuraporti hinnangul tulenevad kolm peamist riski kümnest tehnoloogiast ja meie võimetusest seda piisavalt kaitsta. Hiljutine Justiitsministeeriumi kuritegevuse raport 2019. aasta kohta tõdeb, et kuritegevus liigub tänavalt arvutisse. Sarnasele järeldusele jõuab ka Kaitseministeeriumi tellitud uuring, millest selgub, et teiste ohtude kõrval on inimeste hirmud täna tugevalt seotud just kübermaailmas toimuvaga. Ohud ja ühiskonna ootus, et riik selliste ohtudega tegeleks, ei ole kunagi olnud nii aktuaalne ja vajalik kui praegu,” ütles Tammer.
“On viimane aeg on teadvustada, et tehnoloogiast pungil ja internetti ühendunud maailm on kohal ega kao kuhugi. Kurjategijad kasutavad usinalt ära uute kasutajate ja seadmete nõrkusi ja kui me nüüd ei hakka tõsiselt küberohtudesse panustama, võib mõne aasta pärast olla juba liiga hilja,” arvas CERT-EE juht.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi sõnul on politsei jaoks tähtis, et RAND Europe raport just tuleviku võimalustele ja väljakutsetele keskendub. “Tehnoloogia areng annab paratamatult ka kurjategijatele uued võimalused inimeste ja ettevõtete petmiseks. Politsei peab kurjategijatest mitu sammu ees olema ja juba praegu mõtlema sellele, kuidas valdkond järgmise kümne aasta jooksul muutub ning kuidas küberkuritegevusega kõige edukamalt võidelda,” rääkis Gross ning lisas, et uuring andis kindlust, et IT-alast võimekust peab järjepidevalt arendama. “Seda saame teha ka tuues politseisse tööle võimekaid spetsialiste ning julgustame kõiki, kes valdkonna vastu huvi tunnevad, meiega ühendust võtma.”
Raport tõi välja seitse enim tähelepanu vajavat valdkonda: tehisintellekt ja masinõpe, autonoomsed seadmed ja süsteemid, arvuti- ja andmesalvestustehnoloogiad, telekommunikatsiooni infrastruktuur, asjade Internet, privaatsust suurendavad tehnoloogiad ning plokiahel (blockchain) ja hajusraamatu tehnoloogiad (DLT).
“IKT on täna kõiki eluvaldkondi horisontaalselt läbiv. Iga inimene ja ettevõte võib olla kerge saak nii pahavarale kui ka e-posti teel levivate petuskeemidele. Vajalik on, et meil oleks Eestis võimekus nii küberkuritegevuse tõhusaks avastamiseks, kurjategijate kohtu alla viimiseks kui ka küberkuritegevuse ennetamiseks,” selgitas Martin Sepp, kelle sõnul peab Siseministeerium küberkuritegevusega võitlemist üheks oluliseks prioriteediks.
RAND Europe raporti “Küberkuritegevuse tulevik tehnoloogia arengu valguses” eesmärk oli kaardistada praegused info- ja sidetehnoloogiad ning tulevikutehnoloogiad. Raportis on kajastatud, kuidas neid tehnoloogiaid kasutatakse või kuidas neid on võimalik ära kasutada küberkuritegevuse toimepanemiseks ning mida tuleks silmas pidada ohtude ennetamisel.
Küberkuritegevus on oluline kasvav väljakutse õiguskaitseasutustele, valitsustele ning ettevõtjatele kogu maailmas, sest tegemist on üha enam ühiskonnas pead tõstva ohuga digitaalsete süsteemide toimimisele, majandusele, ettevõtetele ja kodanike virtuaalsele turvalisusele.
