Eesti peab jääma e-valimiste toetajaks, kui ka ülejäänud maailm kardab
Teatavasti on Eesti esimene ja seni ainuke riik maailmas, mis on võrdustanud e-valimised (online toimuvad valimised) traditsiooniliste valimistega (paberi ja pastakaga või mõne seadme nupule vajutamisega) ning on korraldanud e-valimis alates 2007. aastast. E-valimisi on aeg-ajalt kritiseeritud, kuid keegi ei ole suutnud tõestada, et e-valimised on vähem turvalised kui tavalised valimised. Jah, riskid kaasnevad kõigi valimistega, nii tavaliste kui ka e-valimistega. Riske ei saa kunagi 100%-liselt välistada, ei inimlikke ega tehnoloogilisi, aga riske saab maandada.
Ning selle asemel, et loobuda innovaatiliste lahenduste kasutamisest, tuleb tegeleda nende turvalisuse kasutamise tagamisega. See on võidujooks, kus “vastased” tõlgendavad nõrkusena igat üksikut sammu tagasi. Tänases olukorras, kus riigid loobuvad isegi kõige lihtsamatest tehnilistest vahenditest, sest kardavad valimiste turvalisuse pärast, on Eesti jäänud pea ainsaks e-lahenduste toetajaks ja kasutajaks. Ja peab selleks jääma ka edaspidi, vaatamata järjest suurenevatele riskidele ja uuenevatele väljakutsetele. Mitte naiivselt ja pimesi, vaid nutikalt ja läbimõeldult.
Eesti on olnud elavaks näiteks sellest, kuidas küberrevolutsioon aitas kaasa riigi ja ühiskonna kõigi valdkondade arengule, alustades riigivalitsemisest ning lõpetades kodanikuühiskonnaga. Meie poole vaadatakse – vaatavad nii need, kes soovivad meile edu kui ka need, kes soovivad e-Eesti läbikukkumist. Eesti poole mitte ainult ei vaadata, vaid ka jälgitakse väga tähelepanelikult poliitikate muutumist, arenguid, arutelusid.
Ei ole lihtne olla e-teenuste lipulaev, nagu ei olnud lihtne ka reformide läbiviimine 90-ndatel. Aga see ei ole võimatu. See on tehtav, nii nagu oli tehtav X-tee ja teised IT lahendused. Ja kindlasti ei pea ise kõigutama usku ja usaldust e-valimiste vastu. Kahetsusväärselt just seda viimasel ajal tehakse – arutlustega selle üle, mitu päeva ikka peaksid e-valimised kestma.
Miks Eesti e-hääletust muudab? Raske vastata…
Küsiti konverentsidel ka minult – miks tahate e-valimisi muuta või lausa nendest loobuda? Kas seepärast, et e-valimised ei ole turvalised? Mis juhtus, et te enam ei suuda tagada e-valimiste turvalisust? Minu selgitused selle kohta, et valitsus ei taha loobuda e-valimistest, vaid arutab e-valimiste toimumise päevade arvu vähendamist, tekitasid ainult lisaküsimusi – milleks muuta midagi, mis töötab ja mille turvalisusesse te usute ja mille turvalisust suudate tagada?