Esmaspäeval käis Brüsselis Facebooki tegevjuht ja asutaja Mark Zuckerberg, kes kohtus mitme euroametnikuga, sealhulgas ka Kaljurannaga. Konkreetsel kohtumisel oli lisaks Kaljurannale veel kolm saadikut, nende hulgas näiteks ka Andrus Ansip.

Sõnum oli Zuckerbergil lihtne ja veidi üllatav. “Ta palus, et Euroopa Liit kehtestaks reeglid, mis sisu on vaenulik või terroristlik,” selgitas Kaljurand. “Ta ei taha, et see otsustamine lükataks Facebooki kaela.”

Geenius käis Brüsselis ning kasutas võimalust, et Kaljurannalt küberturvalisuse, privaatsuse, maksustamise ja Zuckerbergiga kohtumise kohta aru pärida.

Kohtusite esmaspäeval Facebooki tegevjuhi Mark Zuckerbergiga. Mis ta teile rääkis?

Ta tunnistas, et meediaplatvormidel peab olema suurem vastutus info üle. Minu jaoks jäi kõlama ka üleskutse ja pöördumine valitsuste ja parlamentide poole, et palun kehtestage reeglid. Ta kiitis näiteks korduvalt GDPR-i. Alguses olid nad selle vastu väga kriitilised, aga nüüd tahavad nad, et ka USA võtaks selle seaduse üle.

Tema üleskutse oli, et ärge lükake ettevõtete kaela seda, et nad peavad määratlema, mis sisu on vaenulik või terroristlik. Seda peaks Zuckerbergi sõnul reguleerima. On näha, et suhtumine Facebooki poolt on muutunud. Mäletate, kui Zuckerberg USA senati ees esines? Seal oli ta väga üleolev. Aga Facebook on nüüd oma vastutusest aru saanud ja tahab panustada, et nende platvorm oleks turvaline.

Mida nad ise selle tarvis ära teevad?

Zuckerberg ütles seda, et pärast 2016. aasta valimisi USA-s on maailmas toimunud 200 valimist. Nad on püüdnud poliitilist reklaami kontrollida ja läheneda sisukontrollile lehtede käitumismudelite järgi. Näiteks kui minu Facebooki leht saaks korraga väga palju jälgijaid juurde, siis nad vaatavad eraldi üle, et millest selline huvi ja tähelepanu.

Neil on 35 tuhat inimest, kes iga päev sisu kontrollivad. Algoritmid aitavad, aga lõppotsuse teeb inimene. Zuckerberg ütles, et 99% vihakõnest ja terroristlikust sisust võetakse maha enne, kui see üles läheb. Aga neil on raske määrata, mis on terroristlik sisu.

Kust see muutus tuleb? Facebook on minevikus alati igasuguste regulatsioonide vastu olnud, öeldes, et see kahjustab nende ärimudelit.

Üks suur põhjus on rahvusvaheline surve. Euroopa on Facebooki jaoks kukkunud juba kolmandaks turuks. Tulevad teised tegijad turule ja võtavad Facebooki üle. Näiteks kasvõi hiinlaste TikTok.

Kõrvaltvaatajana tundub väga veider, et Zuckerberg Euroopasse sõidab ja siin ametnikelt Facebooki reguleerimist palub. Kus on konks?

Ma kujutan ette, et nad ei taha tegelikult ülereguleerimist. Usun ka, et ülereguleerimine on halvem kui alareguleerimine. Jah, halvem reguleerimine on kehvem kui üldse mitte reguleerimine. Tasakaal peab olema selline, et ärimudel siiski toimida saaks. Aga kui asju üle reguleerida, siis internet killustub. Tekib Euroopa Liidu internet, Hiina internet, Venemaa internet jne.

Facebookist rääkides ei saa ka üle ega ümber ka inimeste andmete müümisest ja kasutamisest. Mida teeb olukorra parandamiseks Euroopa Liit?

GDPR on nüüd vastu võetud. See on kehtinud mõnda aega ja lähiajal tuleb GDPR-i üle vaatamine. Selle protsessi käigus saabki öelda, kuidas seda määrust on täidetud. See annab hea pildi, mis valdkonnas on toiminud.

Internetihiiud maksavad Eestis ja Euroopas häbiväärselt vähe makse. Miks?

Mina olen alati seda toetanud, et Euroopa Liit peaks kokku leppima ühised määrad suurkorporatsioonide maksustamiseks. See on minu seisukohast ainuõige. Ma olen seda Eestis ka aastaid rääkinud.

Eestis minnakse alati kurjaks ja räägitakse, et EL surub meile makse peale. Möönan, et maksustamine peab üldiselt olema iga riigi enda pädevus, aga mingid maksud peaksime kehtestama koos, et vältida maksudest eemale hoidmist ja seda, et kõik suurkorporatsioonid oma peakontorid Iirimaale teevad ja seeläbi maksudest kõrvale hiilivad.

Ühisest maksustamisest on väga pikalt räägitud. Kas on lootust, et midagi reaalselt ära tehakse?

Soov seda teha ühendab riike. Võib-olla isegi neid riike, kes on selles osas skeptilised, näiteks Eesti.

Eesti siis üksi ei saaks neid maksustada?

Ei. Maksudest kõrvale hoidmine, maksuparadiiside otsimine, peakontorite paigutamine sobivatesse riikidesse – nende asjade vältimiseks pole ühe riigi pingutused piisavad. Eesmärk peaks olema see kokku leppida kõigi EL-i riikide vahel.

Hirmus pole, et Amazon, Google ja Facebook on sama võimsad kui riigid ise?

Mõnes mõttes on nad isegi võimsamad. Alibaba käive on ju kordades suurem kui Eesti eelarve. Aga Eesti seisukohast on pooled meediaplatvormid meie riigist suuremad. Siin ongi oluline, et riik teeks teistega koostööd. Enne GDPR-i oli väga palju skeptitsismi – ilguti, et keegi ei hakka seda täitma. Facebook oli ise ka väga kriitiline, aga nüüd leiavad järsku, et seda peaks ka teised riigid kasutama. Ehk siis, reeglid peavad olema. Siis me ei pea ka suurkorporatsioone kartma.

Kas Euroopa riigid peaksid Huaweil lubama oma 5G võrke ehitada?

Kui tulin Euroopa Parlamenti, siis kohtusin ka Huawei esindajatega. Ma saan julgeolekumuredest aru. Aga minu jaoks ei ole vahet, kas on Nord Stream 2 või Huawei. Need pole vaid majanduslikud projektid, vaid ka poliitilised projektid.

Aga, kas selle pärast tuleks nad täiesti turult eemale lükata? Kui neid sertifitseerimisprotsessil turvaliseks tunnistatakse, siis ei saa Huaweid eemale tõugata ainult selle pärast, et Huawei on Hiinast. Peame neid käsitlema võrdselt Ericssoni või Nokiaga.