Peeter Koppel ostis nutikellade ajastul endale midagi täiesti vastupidist: ikoonilise, aga üsna rumala Casio kella. Me palusime tal kirjutada, mis selles siis nii erilist oli.
Maailmas on vähe kelli, mis on koheselt äratuntavad. Ikooni staatusega. Rolex Submariner. Breitling Navitimer. (Tag) Heuer Monaco. Ja Casio A158W.
Kui esimesena nimetatud annavad märku sellest, et omanikul on nii raha, teadmisi kui maitset (viimast küll ainult briljantide puudumise puhul) või on ta hiljuti Tais käinud (khm-khm), siis Casio on midagi muud. Sisuliselt olematu raha eest (minu oma maksis näiteks 7 eurot) on võimalik soetada endale stiilne tööloom, mis peamiselt eputusväärtusega nutikellade ajastul teeb peamist – näitab aega ja äratab. Ühtlasi on sisse ehitatud positiivne nostalgialaks.
Ei MacGyveril ega Michael Knightil ei olnud just see mudel, kuid tunne on ikkagi täitsa õige. Tunne just sisimas, sest muidu on füüsiliselt tegemist millegi nii kergega, et seda käe peal ei tunnegi. Kellale meeldib end (seetõttu) meenutada täistunnil piiksuga. Ka see piiks on ajamasin otse 1980ndatesse, sest tänasel päeval ei lõika ühegi elektroonikaseadme piiksud enam samamoodi luust ja lihast läbi.
Täiendava retrohõngu annab ka nupp, mille kohale on kirjutatud "Light".Nimelt on see nupp pimedas täiesti kasutu. Mingi tuluke küll süttib, kuid sellel on pigem see väärtus, et võimaldab sagedase kasutamise korral kiiremini minna kellassepa juurde patareid vahetama. Tänased elektronkellad on oma täieliku taustavalgustusega mõõtmatult praktilisemad. Samas muidugi igavamad ka.
Ka on metalse Casio negatiivseks küljeks see, et selle kellaga liiga avalikult lehvitades võib viisakatel inimestel tekkida kahtlus, et sul on veidi liiga intensiivsed veendumused selle kohta, mida keegi süüa tohiks ning sa tõesõna arvad, et Žižek on meie ajastu suurim mõtleja.
Ahjaa, kui sa oled endale kasvatanud tumedavõitu hipsterihabeme ja sul on juhuslikult sarnane plastikust Casio (F-91W), siis valmistu lennujaamades tavapärasest suuremaks tähelepanuks. Miks? Lihtsalt sellepärast, et seda konkreetset mudelid kippusid terroristid pommide taimerina kasutama. Kuna aga seda selleks kasutati, sai sellest ka sümbol – isegi Osamal endal on teatud piltidel just F-91 käe peal. Ei imestaks, kui igaks-juhuks tuleks tavapärasest pikem vestlus ka metallist Casioga.
Aga mina sellest ei hooli. Ma olen kollektsionäär ning mul on olemas nüüd üks maailma ajaloo olulisemaid käekelli.
Fotod: Tanel Meos
