Milliseid andmeid aga sinu sideoperaator vajadusel jagada saab? Nimekiri on päris pikk:
- helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
- vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
- lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
- kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
- kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
- helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
- helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
- kärjetunnus kõne alustamise ajal;
- andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
- anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.
Internetiühenduse või elektronposti osutaja peab aga alles hoidma järgmist:
- sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
- telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
- kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
- interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
- kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
- interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
- elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
- kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
- helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
- digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.
Kõiki neid andmeid säilitatakse ühe aasta jooksul, seega on politsei vajadusel võimalik saada infot selle kohta, kellele sa möödunud aasta juuni teisel neljapäeval helistasid.
Miks neid andmeid küsitakse?
Kivistik sõnas, et tänapäeval on enamus inimeste vahelist suhtlust kolinud telekomi valdkonda. Seda iseloomustab kõige paremini fakt, et Eestis on aktiivseid telefonikõnekaarte rohkem kui elanikke.
Kui siia juurde lisada veel kaabelvõrkude kaudu telefoni ja arvutit kasutavad tarbijad, siis see arv näitab, et vajadus nende andmete järele on väga suur.
“Päringute arvu üle arvestust ei peeta. Kõige rohkem küsitakse andmeid kriminaalmenetluse raames, sellele järgnevad päringud, kui inimese elu või tervis on ohus ja tema asukoht on vaja selgeks teha. Oluline on see, et kriminaalmenetluse raames küsime andmeid mitte ainult inimese süü tõendamiseks, vaid ka süütuse tõestamiseks,” ütles ta.
Operaatorid: järgime seadust
Kõik operaatorid kinnitasid, et teevad asjakohase nõudmise esitamisel politseiga koostööd.
