Vatter möönis, et üldiselt on juba märgata mõningast e-residentsuse taotluste hulga vähenemist. Samas kasvab huvi kaugtöö ja ettevõtlusega seotud veebiseminaride vastu.

Mis küsimustega e-residendid teie poole pöörduvad? Mis on nende peamised mured?

Täna, kui CoVid-19 pandeemia on kestnud juba mitmeid nädalaid, näeme, et mõnes valdkonnas tegutsevad e-residentidest ettevõtjad on leidnud end ootamatult olukorrast, kus klientide hulk on äkki vähenenud. Näiteks kirjutas meile e-resident, kes on väga mures oma turismivaldkonnas tegutseva ettevõtte jätkusuutlikuse pärast.

Ta on aastaid edukalt vahetanud giiditeenust kümnetesse Euroopa linnadesse. Eriti suur nõudlus oli ettevõtte teenusel siiani Itaalia pika kultuuripärandiga linnades. Nüüd äkki on just see riik muutunud koroonapandeemia epitsenteriks Euroopas. Palju parem pole olukord ka mujal.

Programm on andnud e-residentidele küll võimaluse oma ettevõtet mugavalt kaugteel juhtida, aga teatud teenuseid pakkuvatele ettevõtetele ei ole praeguse force majore-i vastu mingit garantiid.

Samasugust pankrotihirmu tunnevad ka paljud teised Eesti turismi- ja muudes valdkonnas tegutsevad ettevõtted kuna keegi ei oska prognoosida, kui pikalt eriolukord kesta võib. Oleme mures, et pandeemia võib anda paljudele Eesti ettevõtetele, sealhulgas ka e-residentide poolt loodute äritegevusele sellise löögi, millest need ei suuda toibuda.

On ka muidugi positiivseid näiteid. Kuna suur osa e-residentide loodud Eesti ettevõtetest tegutseb info- ja sidesektoris, siis on nende hulgas ettevõtteid, kes pandeemiaolukorras on töötanud välja uusi teenuseid.

Näiteks tuvastab Ühendkuningriigi e-residentide poolt Eestisse loodud veebipettust tuvastav ettevõte viirusega levivaid müüte ja võltsitud maske ning muid tervise- ning hügieenitooteid. See teenuse võtsid kiiresti kasutusele sealsed kaubandus- ja korrakaitseasutused. Nii, et on ka e-residentide Eesti ettevõtteid, kes on turuolukorraga kiirelt kohanenud ja annavad osa kogukonna abistamisel pandeemia tingimustes.

Kas ja kuidas võivad valitsuse otsused nende tegevust Eestis mõjutada?

E-residentide kogukond, mis on praegu 67 000, kasvab pidevalt ming kasutajateekonna usaldusväärsus ja stabiilsus nendes kriisi tingimustes on oluline. Meie klienditeeninduse ja kogukonna teavituse pool töötab täistuuridel. Pakume paljude erinevate kanalite kaudu nii palju infot ja tuge, kui võimalik. Mida rohkem Eesti riik e-residentidega selles olukorras suhtleb, seda tugevam on vastastikune usaldus.

Eesti on e-residentide jaoks nagu teine, virtuaalne koduriik, sest nende poolt siia loodud ettevõtted on tegelikult ju tavalised Eesti firmad, mille loomiseks on lihtsalt kasutatud e-residendi digi-ID kaarti. Möödunud aastal lõid e-residendid koguni kuuendiku Eesti uutest ettevõtetest. See tähendab, et e-residentide loodud ettevõtted moodustavad olulise osa Eesti majanduslikust ökosüsteemist ja see number kasvab kiiresti.

Tavalises olukorras poleks ilmselt põhjust kaaluda, kuidas Eesti valitsuse otsused neid eraldi aitama peaksid, sest me juba pakkume e-residentidele midagi, mida nad ei saaks mitte kuskilt mujalt- turvalist ja läbipaistvat EL majanduspiirkonda kaugteel tegutsemiseks. Täna aga pole olukord kaugeltki tavapärane ja ilmselt ei pöördu endistesse rööbastesse veel niipea.

Seetõttu loodame, et kõik valitsuse lähiaja otsused, mis on suunatud pandeemiale järgnevas potentsiaalse majanduskriisi olukorras kannatavate Eesti ettevõtete toetamisele ja abistamisele, hõlmavad ka ühel või teisel määral e-residentide ettevõtteid. Oluline on näidata, et ka raskel ajal on riik siia investeerinud välisettevõtjate jaoks olemas.

E-residendid on reeglina väga liikuvad, kuid nüüd on paljudes riikides seatud liikumispiirangud. Kuidas see neid mõjutab ja kuidas te neid aidata saate?

Täpselt. Mured, millega viimastel nädalatel meie poole on pöördutud, on olnud suures osas seotud reisimisega. Tegemist on väga dünaamilise kogukonnaga ja kriisiolukorras on neist paljudel tekkinud logistilised probleemid. Näiteks on mitmed e-residendid teatanud, et nad on olnud sunnitud pikemalt peatuma riigis, kus olid vaid lühikesel läbisõidul.

Meiega on ühendust võtnud e-residentidest vabakutselised fotograafid ja ajakirjanikud, kelle igapäevatöö on seotud erinevate projektide raames reisimisega. See on koroonaohu tõttu kehtestatud eriolukordade tõttu takistatud ja põhjustanud nendele sissetuleku järsu vähenemise.

On ka muidugi positiivseid lugusid. Näiteks jäi üks e-residendist ettevõtja eriolukorra kehtestamise tõttu pikemaks ajaks Eestisse ja toetab praegu innukalt siinseid kodanikualgatusi kas vabatahtlikuna või häkatonidel lahenduste leidmises.

E-residentsusega kaasneb ka dokumendi saamine. Kas ja kuidas on see praeguses olukorras üldse võimalik?

Kuna me ei tea, kui kaua pandeemia kestab ja e-residendi kaarti võib väljastamiseks hoida ainult kuus kuud, siis õnneks andis Välisministeerium e-residentidele võimaluse oma dokumendi kättesaamise perioodi pikendada. Üldselt muidugi oleme näinud mõningast taotluste hulga vähenemist.

See on loomulik, sest miljonid inimesed üle maailma on stressis enda ja lähedaste tervise pärast ning neil tuleb harjuda eriolukorra ja selle mõjuga nende igapäevasele elule. Nende esimesed mõtted ei pruugi olla seotud ettevõtte loomisega.

Samas on e-Residentsus võimalus neile, kes otsivad täiendavat sissetulekuallikat või vajavad oma ettevõttele kaugteel administreerimise võimalust. Kui pangandussektoris suudetaks täna lisaks näiteks pakkuda kliendisõbralikke viise kaugteel arve taotlemiseks, siis võiks Eestil olla kriisi ajal ja lõppemisel ainulaadne konkurentsieelis.

Üks e-residentsuse nurgakivisid on kaugtöö võimalus, mis nüüd on saanud hoogu üle maailma. Kas see Eestis töötab ning kas sellest kogemusest on teistel midagi õppida?

Jah, e-residentsus, kui toode on juba iseenesest ettevõtjatele tänases kriisisituatsioonis ideaalselt sobiv kuna võimaldab asukohast sõltumatut administreerimist. Kuna korraldame palju kaugtöö ja ettevõtlusega seotud webinare, näeme selgelt, et huvi on kasvanud. Isolatsioon pakub paljudele ettevõtlushuvilisele võimaluse veebi vahendusel teadmisi ja kogemusi omandada.

Rahvusvahelisi uudiseid jälgides on selge, et Eesti valitsus on teinud kriisiolukorras operatiivsed ja õiged otsused. Neid riike, kus õnnestuks isegi avaliku sektori teenistujad sujuvalt kaugtööle suunata, pole maailmas palju. Näiteks läksime kogu e-residentsuse tiimiga päevapealt kaugtööle üle ilma suuremate probleemideta. Meie digitaalne ühiskond, kus lisaks e-teenustele on ka kaugtöö ja -õppe praktika heal tasemel, võib olla just sellises kriitilises olukorras saada digipöörde kogemuse jagajaks.

Eelmine aasta oli e-residentidele Eestis edukas. Mis arvate, kuidas mõjutab praegune kriis e-residente ja kogu programmi pikaajaliselt?

Koroonaviiruse pandeemia on fookusesse tõstnud kaugtööks ja kaugettevõtluseks vajalikud tööriistad. E-residetsuse programm on maailmas siiani unikaalne, sest võimaldab välisriigi kodanikule oma ettevõtte turvalist loomist ja juhtimist olenemata sellest, kus e-resident viibib või kui sageli reisib.

Kuigi me ei oska täna veel arvata, kui kaua eriolukord püsib, on see kõige negatiivse kõrval ka erakordne võimalus näidata, et Eesti pakub kogu maailma väikeettevõtjatele või neile, kes oma ettevõtet asutada plaanivad võimalust nendes keerulistes tingimustes toime tulla.

Spetsialistidel on võimalus luua platvorm oma teenuste kaugteel pakkumiseks ning seega lisasissetuleku allikas. Võimaliku majanduskriisi korral ähvardavate koondamiste või lihtsalt töö kaotamise korral pakub e-residentsuse programm võimalust hakata üksikisikust ettevõtjaks.

TASUB TEADA

• Otsese majandusliku mõjuna on e-residendid toonud Eestile viie aasta jooksul ligi 35 miljonit eurot. Tulu toovad nii 12 000 e-residentide ettevõtte poolt makstud maksud kui ka töökohad, mida luuakse.
• Lisaks tarbib 90% nendest ettevõtjatest erinevate Eesti ettevõtete teenuseid, virtuaalkontorist ja raamatupidamisest finantsteenusteni. See kaudne majanduslik tulu, mida saavad e-residentidest, kui olulisest kliendigrupist eestlaste loodud siinsed ettevõtted, väljendub omakorda suuremas hulgas makstud maksudes, rohkemates töökohtades, ja innovaatiliste teenuste arendamises.
• Eelmine aasta oli mitmes mõttes eriline. Esimest korda ületasid e-residentide ettevõtete poolt makstud igakuised maksud miljoni euro piiri ja seda mitu kuud järjest.
• Kogu aasta jooksul lõid e-residendid Eestis ligi 4300 uut ettevõtet. 2017. aastaga võrreldes moodustavad e-residentide poolt aasta jooksul loodud ettevõtted kõigist Eesti uutest ettevõtetest kaks korda suurema osa. Lisaks täitsime oma 2019. aasta eesmärgi, mis puudutab otsest majanduslikku mõju.
• E-residendid panustasid aasta jooksul Eesti riigi eelarvesse üle 17 miljoni euro. Sellele lisandub kaudne majanduslik mõju, sest e-residente teenindab täna üle 40 Eesti ettevõte, mis maksavad kõik makse ja loovad uusi töökohti.
• E-residendid on loonud Eesti ettevõtteid 20 erinevasse tegevusvaldkonda, mis mitmekesistab oluliselt Eesti majandust. Ligi 64% e-residentide ettevõtetest loodud info ja side sektorisse ning kutse-, teadus-, ja tehnikaalase tegevuse valdkonda, tegemist on kõrget lisandväärtust loovate valdkondadega, mille panus Eesti arengusse ja seeläbi kohalike inimeste heaollu on märkimisväärne.

Allikas: EAS