Uudis

Tallinna kiirabi võttis pärast pikka testimist kasutusele e-kiirabi süsteemi

FOTO: KONSTANTIN SEDNEV/POSTIMEES/Scapix

Tallinna kiirabi võttis pärast pikka testimisperioodi kasutusele e-kiirabi süsteemi, mille tulemusel kolis kiirabi asjaajamine paberi pealt arvutisse.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas sõnas Geeniusele, et e-kiirabi kallal on arendustöö käinud juba pikalt, kuid peamine takistus oli neil süsteem kasutusele võtta selle madal töökindlus ja suur ajakulu häirete kõrvaldamisel.

“Tallinna kiirabi on riigi kõige intensiivsema töökoormusega kiirabi – uus väljakutse saabub meile iga 6 minuti järel ja tippkoormuse ajal on kiirabi ressurssi puudu. Seega ei saanud me võtta ühtegi riski, et mõni töövahend takistab väljakutse kiiret teenindamist,” sõnas ta.

Ta märkis, et möödunud aasta lõpus tehti kokkuleppel kiirabiettevõttega viimane muudatus kogu süsteemi loogikas, mis võttis maha ka viimase Tallinna kiirabi tööd takistava tõkke ja tekkis valmisolek süsteem asutuses kasutusele võtta.

“Siiski esinesid veel kogu süsteemis tehnilised tõrked, nii et TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus – toim.) ise oli valmis lõpuks selle kuu keskel, millal me ka e-kiirabi kasutusele võtsime,” sõnas ta.

Sellele eelnes personali koolitus, vajalike seadmete soetamine ja partnerasutuste teavitamine ning nädalane pilootimine brigaadides.

Tutvus nutiseadetega on erinev

Adlas märkis, et asjade töölerakendamine on kulgenud koormust arvestades suhteliselt sujuvalt. Kahel esimesel päeval oli lisatugi igaks juhuks tööl, edaspidi on iga päev üks kiirabitöötaja-instruktor kaastöötajaid nõustamas ja sellest piisab.

Tehnilisi viperusi aeg-ajalt esineb, aga ei ole üheselt selge, kas see tuleneb kasutamiskogemuse vähesusest või süsteemi vea tõttu. “Oleme ka kohtunud kolleegidega teistest kiirabiasutustest ja neil samasugused märkused. Proovime neid koos lahendada,” ütles Adlas.

Foto: Erik Prozes, Postimees/Scanpix Baltics

Korraga hakkas seadet kasutada umbes 120 kiirabiõde ja -arsti ning Adlas märkis, et kindlasti on inimestel erinev kogemus nutiseadmete kasutamisel.

“Samuti on osad töötajad osalenud pikemas seadme testimises ja pilootimises juba möödunud aastatel, seega instruktorite kogemus on hea,” ütles ta.

E-kiirabi koolitus on nagu iga muu tööalane koolitus ja reguleeritud riikliku rahastamisega ning kiirabi puhul tellitud ja tasutud riigi terviseameti poolt. “Eks ikka kogemus on see, mis profiks teeb,” lausus Adlas.

Asi on parem kõikidele

E-kiirabi sisuks on see, et kiirabil on sündmuskohal, patsiendi juures, võimalik seadme abil siseneda tervise infosüsteemi ja näha patsiendi olulisi terviseandmeid, samuti salvestub kiirabi täidetud väljakutse protokoll kohe samasse süsteemi ja on nii nähtav patsiendi perearstile kui ka haiglale.

“Kaob vajadus kasutada pabersaatekirja haiglasse või saata dubleerivaid kirju perearstile,” ütles Adlas.

“Perearstid saavad ülevaate oma haigetele tehtud kiirabivisiitidest ja ka kiirabi saab näha oma patsiendi edasist saatust haiglas. Lisaks peaks ka riigi volitatud asutused saama vajalikku sisendit erineva tervishoiualase statistika jaoks,” lisas ta.

Märksõnad: , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.