Uudis

Testimisse jõuab riiklik e-majutuskaart, mis informeerib politseid tagaotsitavatest

Hotell Tallinnas.Foto: Postimees/Scanpix

Riigi innovatsioonitiim on töötanud elektroonse majutuskaardi projekti kallal, millega soovitakse majutusasutustes täidetavad füüsilised majutuskaardid ajaloo prügikasti visata.

Projekti raames on valminud e-majutuskaardi prototüüp, mis näitab kätte suuna, mille poole soovib riik minna. Prototüübi testimiseni soovitakse jõuda lähikuudel ning hetkel on lähtutud sellest, et reaalselt oleks e-majutuskaart Eesti majutusasutustes kasutusel ülejärgmisest aastast.

Nipi Tiride asemel saaks riik täpse ülevaate majutusasutustes olijatest

E-majutuskaardi projektiga on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), siseministeerium ja rahandusministeerium. Juhtpositsioon on MKMi käes kuna nende valduses majutusseadus, kuhu tuleb enne e-majutuskaardi kasutuselevõttu muudatusi teha.

MKMi kaubanduse ja teenuste talituse nõuniku Kati Kikase sõnul on elektroonse külastajakaardi prototüübi eesmärk tagada nii usaldusväärne ja õigeaegne andmete edastamine riigile, hõlbus sisseregistreerimine ööbijatele kui ka majutusettevõtte tegevuse lihtsustamine, vabastades ettevõtja paberivirnade hoiustamisest ja vähendades tema statistikakohustust.

Selline näeb välja riikliku e-majutuskaardi prototüüp.Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Majutuskaardi täitmise nõue tuleneb Schengeni liikmelisusest. Kikase sõnul tagab elektroonne majutuskaart selle, et hotellidest ei saadaks majutuskaarte, kus on ööbija kirjutanud, et tema nimi on Nipi Tiri ehk andmed muutuvad usaldusväärsemaks.

Eesti oleks esimene Schengeni riik, mis võtaks sellisel kujul e-majutuskaardi kasutusele. Analoogseid lahendusi on küll olemas, kuid neil on siiski Eestis planeeritud süsteemist erinevaid. Kikase sõnul on tänane paberil toimuv registreerimine on aeganõudev ning ükski osapool pole sellega päris rahul.

“Majutusasutuse külastaja peab majutusettevõttesse saabumisel kohapeal uuesti täitma külastajakaardi, kuigi majutusasutuses on tema andmed enamasti juba eelnevalt olemas. Majutusasutus omakorda peab andmeid säilitama ja eraldi esitama nii PPA-le kui Statistikaametile, mis on arvestatav lisakulu ja mille täitmisel tõstatuvad nii andmete õiguse kui ka isikuandmete hoidmise küsimused.” ütles ta.

Süsteemi peavad kartma vaid tagaotsitavad, riik ei loo Suurt Venda

Kuigi prototüüp on juba valmis ei ole veel täpselt teada, millal selle testimiseni jõutakse, plaanide kohaselt võiks see toimuda lähikuudel.

Elektroonse majutuskaardi reaalset kasutuselevõttu pärsib puudulik seadusandlus, mis ei võimalda hetkel selliste digitaalsete lahenduste kasutamist. Seni on projektiga töötanud ametnikud arvestanud, et seadusandluses tehakse vajalikud muudatused ära 2021. aastaks.

Prototüüp, mille kohta on antud artiklis ka mitmeid pilte, võib testimise käigus muutuda, kuid kardinaalseid muudatusi oodata ei ole.

Esimesed uudised elektroonsest majutuskaardist pärinevad juba 2012. aastast, Kikase sõnul on peamisteks takistusteks saanud valitsuste vahetused, teema on suur ja keeruline, projekt ei ole olnud prioriteetne ning sellele ei olnud piisavat tuge.

Selline näeb välja riikliku e-majutuskaardi prototüüp.Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Innovatsioonitiimi hüpotees on olnud, et riik peaks looma ühe tasuta e-majutuskaardi, mis annaks majutusasutustele võimaluse majutuskaardi täitmise kohustust täita ilma lisakulusid tegemata. Samas nähakse, et riik looks võimaluse ettevõtjatele oma süsteemid riiklikuga liidestada, kuid sel juhul peavad kõik kulud katma ettevõtjad ise. Kas see ka nii läheb oleneb riigikogust, kes otsustab majutusseaduse muudatuse üle.

Sellega koos kaasneb ka politseil võimalus koheselt saada teavitus, kui tagaotsitav inimene on mõnda majutusasutusse läinud. Kikas ei pea õigeks öelda, et nõnda tekib Suur Vend, kes jälgib meid alati.

“Iseenesest on plaanis teha selline andmetöötlus, et see on automatiseeritud ja inimeste nimesid tuvastatud kujul ei liigu. Andmed anonümatiseeritakse, ainult tabamuse saanud registreerunud jõuavad politsei töölauale, kui tegu on tagaotsitava inimesega. Sellist asja ei saa olla, et tekib ülevaade, millises hotellis ja kellega me käime, selliseid päringuid ei saa ega tohi sealt teha,” ütles ta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.