Uudis

Tippdisaineri nägemus Eesti.ee lehest: 2 tunniga valmis uus versioon ja see ei maksnudki 80 000 eurot

Möödunud nädalal lugesime uudistest, et tulemas on põhjalik disainiuuendus eesti.ee lehele, eelarvega 400 000 eurot. Ammu oodatud, juhuu! Sest tihti on kuulda olnud – eesti.ee on segane ja vananenud, inimestele ei meeldi. Isiklikult olen tavaliselt hädas sellega, et ei leia sealt midagi üles.

Lõin huviga eesti.ee lahti… kogusin ennast veidi ja kirjutasin sõpradele, kahele vabakutselisele tippklassi disainerile Jaanusele ja Stefanile: “Hei kutid, teeme eksperimendi – meie kiirvisioon eesti.ee kasutajaliidesest. 2 tunniga! Teeme ära?” Poisid olid kohe nõus.

Disainisüsteem on vajalik, aga…

Saime aru, et asi tehti EMTA jaoks välja töötatud mahukale disainiraamistikule ehk -süsteemile, kuigi me väga ei adunudki kohe ära, kas seda ikkagi vaja oli, kuna kuvasid tuvastasime esimese hooga päris vähe, uuenenud oli vaid esileht ja mingis mahus lihtsamaid sisulehti. Enamus asju aga viitab kuhugi igivanasse eesti.ee süsteemi edasi. Olen seda raamistikku pidanud töös kasutama ja see on iseenesest uhke ning põhjalik asi.

Samuti on tollest raamistikust üldpildina suhteliselt vähe järel, brauserist vastuvaatav pilt eesti.ee lehelt on küllaltki kaootiline ning info visuaalselt prioritiseerimata “tapeet”. Sisuosa vasak kihiline navigatsioon on lausa kummaline (sarnane lehel www.gov.uk) ja kui püüdsime sealt midagi konkreetset üles leida, tundus see sama keeruline kui varem.

Disainiraamistikega on natuke see mure ka, et nad paratamatult vananevad küllalt kiiresti ning pikki aastaid sama põhja kasutades panime kusagil kella seisma. Maailm aga põrutab täiega edasi. Pigem oleks äge, kui olekski disainisüsteem ehk -raamistik, mis ajas tasapisi uueneb ning riik kannaks seda kuvandit tuntavalt ja läbivalt eri tasanditel. See tuleks kohe eesmärkidesse sisse kirjutada. Kas see kuidagi mõistlikult teostatav oleks – ma ei tea – aga unistada võib.

2 tunni visioon rongis – aeg läks!

Jaanus istus sel hetkel just Tartu-Tallinn rongile ning plaan oli enne Tallinnasse jõudmist teha kiirkontsept sellest, kuidas kasutajaliides meie hinnangul võiks välja näha, oleks modernne ja põhjamaiselt minimalistilikult kena. No pressure, eks!

Selge see, et korralikult süveneda ning itereerida ei jõua ja asi tuleb tulistada ühe hingetõmbega ning peamiseks otsuste argumendiks on kogemus, talent ja common sense, mitte pikalt analüüsitud sisend, kuna meil seda hetkel lihtsalt polnud.

Brand Estonia ehk estonia.ee on siinkohal üks aluseid, mida ehk kasutada. Riik on kui bränd, mis peaks teatud joont hoidma, samas täna on seis üsna kaootiline. Stefan lubas omalt poolt kommentaari kirjutada ja mina hakkasin seda artiklit kokku panema.

Niisiis. Fookused selgemaks, stiil kaunimaks ja moodsamaks, kogupilt minimalistlikumaks, värskemaks, navigatsioon klaarimaks. Ära jätame päisest “Asutuste kontaktid”, sest kui sul on näiteks sotsiaalministeeriumit vaja, lükkad niikuinii googlesse “sotsiaalministeeriumi kontakt”. Või eesti.ee otsingusse äärmisel juhul.

Kusagil Põltsamaa kandis sain juba esimese visiooni screenshoti. Vau!

Disainer Stefan Hiienurme kommentaar

Ma olen alati mõelnud, et kas Eesti Riigil on digiteenuste disainikeele eest vastutav inimene, kes mõtleks kuhu me võiks jõuad 5 või 10 aasta  pärast. Iga hange võitleb oma eesmärkide eest. Tööd teevad erinevad agentuurid ja ettevõtted. Kuskil sai loodud pisike jupp midagi ja siis seda kasutatakse kontekstis milleks see pole mõeldud.  Suur nõuete nimekiri ees ning tähtaeg kuklasse hingamas

Kui võtame näiteks Google, Apple, Microsofti siis neil kõigil on süsteem ja põhimõtted mille peale nad oma tooteid ehitavad. Igal tootel on vasutav isik, kes teab miks ning kuidas disainitakse. Ehk vajaks ka Eesti sellist rolli ja ammu läbiproovitud süsteemi? Või on hoopis tegu meeskonnaga, kes aitab välja mõelda disainisüsteemi ja rakendedada seda teenuste ning toodete disainimisel. Ehk meie teenuse nägu ja olemus võiks olla samamoodi eesmärk kui selleks on Xtee võimekus.

Ei, meil pole vaja järgmist ministrit aga meil oleks kindlasti vaja inimesi kes seisaks disaini ja kasutusmugavuse eest riigi tasandil.  

Üldine visuaalinägemus

Täna avatud uus esileht on selline:

Avaleht tundus ühtlaselt kaootiline. Kusjuures – eelmine oli sümpaatsemgi. Hea, et osad olulisemad fookused on allpool olemas. Kahjuks on päises sõnum uuest riigiportaalist, ent seda ei saa sulgeda ning võtab isegi mu 6,4 tollisel Note 9 telefonil viiendiku ekraani ära igal kuval. Kohti, kust asju otsida, on päris mitu. Esimese hooga ei märganudki päises “Teemad” jaotust.

Disaini roll on infot visuaalselt prioritiseerida ning aidata külastajat kiirelt edasi, rosinaks on silmarõõmu pakkumine Eestimaa rahvale – oleme eelkõige ise endi üle uhked, sest me oleme ju uhke rahvas. Niidame muru, värvime maja, kammime juuksed ja disainime kaunid ja mugavad  e-lahendused. Ka välismaalastele peaks see olema lahutamatu osa meie moodsa e-riigi kuvandist.

Me ei jõudnud täna struktuuri ja sisulehtedeni, see polnud ka eesmärk.

Stefan Hiienurm:

Kui Eesti.ee täna avasin siis kui aus olla ma polnud imestunud. See pilt, mis mind seal ees ootas oli ootuspärane. Proovisin esmalt asjale läheneda eesmärgiga midagi üles leida. Asi toimis! Funktsionaalsus on olemas. See vist oli ka juba seal eelmises versioonis? Mis siis ikka hädaldada. Nüüd aga üritasin aru saada mis on kogu asja tuum? Mida soovib lahenduse autor esile tuua? Mis on kogu asja kontseptsioon? Miks on see võrreldes eelmisega parem? Kuidas on erinevad asjad paigutatud ekraanil? Kõiki oma varasemaid teadmisi disainivaldkonnas arvesse võttes tundus kogu edasiminek minimaalne, segane ning arusaamatu. Miks nii keeruline? Visuaalne keel aegunud, konarlik ja elutu. Ehk funktsionaalsus on olemas aga kasutajaliides mitte. Tahaks meie e-riiki kasutada samamoodi nagu Google või Apple tooteid, kus kasutajakogemus on kogu asja tuum.

Selline on avalehe kiirvisioon:

Autor: Jaanus Jagomägi. Vaata täismõõdus: https://invis.io/5KPIJD6CPRV

Mobiilivaade

Päris sassis tundub. Koodis on ka vigu sees, õhu- ja reavahed. Vast saab korda, ikkagi uus asi. Aga probleem on pigem kaootilisuses ja selles, et projektis pole olnud ilmselt üldse disainijuhtimist.

Mobiilist kiire mockup:

Autor: Jaanus Jagomägi.
Vaata telefonis: https://invis.io/6KPIJDJERZ2

Kokkuvõtteks

See artikkel pole mõeldud tuimaks ärapanemiseks, aga see on (taaskord) sobiv hetk juhtimaks tähelepanu, reaalsete näidete ja argumentidega, et uhke e-riigi loomisesse on vaja värsket lähenemist ka kasutajaliideste disaini tasemelt. Olen valinud ka oma disainistuudio tsitaadiks just selle:

“As far as the customer is concerned, the interface is the product.”

– Jeff Raskin

Eesti.ee on koht, mahukas tööriist, kust sa otsid kriitiliselt olulist infot või teed tähtsaid toiminguid. Sinu vahetuks suhtlusvahendiks riigiga on siin just silmaga nähtav kasutajaliides. Peame seda meeles, kaasame tippdisainereid peale analüüsifaasi neid asju teostama. Tihti pole selleks küll võimalusi, sest paljud hanked panustavad suuresti hinnale ning tipud reeglina ei osale hangetes. Loomulikult me ei teeks sellist tööd 2 tunni tasu eest. Samas me ei hooma ka, kuhu praegu see 400 000 eurot läks. Aga teate, me pole nii rikkad, et teha kehvasti toimivaid asju, mis võivad ajas minna maksma miljoneid väärt ajakadu. Hügieenitundest ja rahvusvahelisest mainest rääkimata.

Muidugi ei saa asja teha põhjalikult valmis 2 tunniga, aga selle ajaga jõuab visioneerida.

Tore, et eesti.eed tehakse, aga teeme veel nõks paremini. Ma kujutan vaid ette nii suure monstrumi tuhandeid nüansse, millega peab arvestama ja olema realistlik, meeletut higi ja vaeva selle kõige teostamisel. Aga ikkagi… teeks vähemasti kasutajaliidese disaini nõks paremini.

Kas vaja oleks disainiministeeriumit? Võtta appi Disainikeskus, kes vajadusel õigel hetkel punase lipu üles tõstab? Sest on selge, et IT poolel ei pruugi olla esteetika ja mugavuse mõistmiseks vajalikku pädevust ning sama ämber koliseb ikka ja jälle.

Aitäh ja kaunist EV100nda aasta viimaseid päevi!

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.