Möödunud nädalal tekitas palju vastakaid arvamusi OpenSignali uuring, mis väitis, et Eesti 4G kiirused ning levik jäävad naaberriikidele alla. Tehnilise järelvalve ameti sõnul siiski asi aga nii ei ole.
"TJA on veendunud, et edestame Lätit, Leedut ja Venemaad ning tõenäoliselt ka Soomet, kui me võrdleme teenuste kvaliteeti kogu territoorimi lõikes,"ütles TJA side- ja meediateenuste osakonna juhataja Oliver Gailan.
Gailan selgitas, et erinevate riikide näitajate võrdlemiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud ühtsetel alustel, vastasel juhul pole võrrelda võimalik. "Siinjuures mõjutab oluliselt tulemusi metoodika valik: kas mõõtmised teostati sõites või seistes, väljas või ruumis sees, kas keskenduti rohkem linnadele või maapiirkondadele. Elementaarne on, et võrgu võimekust mõõdetakse tingimustes, kus kasutatav andmesidepakett on kiiruse- ja mahupiiranguta ning samuti ei piira tulemusi kasutatav mõõteseade ise,"ütles Gailan.
Siiski, võrdsetel alustel tehtud mõõtmisi on raske leida ning tihti ei saa ka Euroopa Liidu poolt välja antud võrdlevaid analüüse usaldada, kuna riigid on sinna andnud tulemusi, mis on saadud täiesti erinevate metoodikatega. Seega on kõige usaldusväärsemad riigiametite ja sideregulaatorite poolt tehtud mõõtmised, mille metoodika on teada.
Gailan viitab võrdlusmomendi loomiseks Leedu sideregulaatori aastaraamatule, kus toodud Leedu operaatorite tulemused sõidu pealt mõõtes, neid tulemusi annab võrrelda TJA tabelis toodud sõidu pealt mõõdetuga. "Näeme, et Leedu tulemused jäävad Eestile siin alla,"ütles Gailan.
Läti sideregulaator käsitleb andmesidekiiruseid siin.
Soome ja Venemaa kohta riigi poolt esitatud andmeid ei ole võimalik leida. Olemas on siiski erafirma mõõtmised Soome 10 suurema linna kohta. "Need pole aga jällegi võrreldavad Eesti tulemustega, kuna mõõdetud on ainult linnades. Kui oleks tehtud mõõtmisi ka väljaspool linnu, langeksid keskmised kiirused märgatavalt,"selgitas Gailan.
Eesti pole asjad halvad
TJA mõõtis kiiruseid üle kogu Eesti viimati eelmise aasta novembris. Fikseeritud mõõtekohtade tulemused on saadud üle Eesti hajutatud 126 mõõtepunkti keskmisena, mõõtmised sooritati mõõtepunktis paigal. Sõidu pealt tulemused on saadud sõites läbi kõik Eesti maakonnad ning tehes mõõtmisi liikuvast autost umbes viie kilomeetriste intervalliga.Mõõtmiste tulemused on esitatud allolevas tabelis.
Lisaks kiirustele on Eesti ka võrdlemisi hästi 4G võrguga kaetud. TJA mõõtmiste kohaselt katab 4G Eesti 98% ulatuses.
TJA mõistab operaatorite pahameelt
"OpenSignal kasutab mõõtmistel crowdsourcingut, kus kasutajad saavad alla laadida äpi, mis sooritab mõõtmisi. Idee iseenesest on väga hea suurte andmemahtude kogumiseks. Kahjuks, nii nagu ka operaatorid tõid välja, ei näita see võrkude tegelikku olukorda, vaid näitab nende teenuse kvaliteeti kehvemana kui see tegelikult on ning arusaadavalt tekitab see pahameelt ja annab eksitava infot avalikkusele,"ütles Gailan.
"Mõõtetulemust võib piirata kasutaja tellitud andmesidepaketi kiirusepiirang ning vananenud telefon, mis ei suuda ära kasutada võrgu täit võimekust. Näiteks 4G võrgud võimaldavad täna kiiruseid üle 300 Mbit/s, samas enamikel kasutajatel telefon sellist kiirust ei toeta ja tulemust piirab telefon. TJA teeb mõõtmisi olukorras, kus meie kasutatavad vahendid ise tulemust ei piira," lisas Gailan.
