Juhul, kui klient on langenud Elisat jäljendanud petukõne ohvriks, palub telekom sellest teada anda. Kui klient on kannatanud kahju, teavitada sellest politseid.

Telia alt tehtav skeem on pisut erinev

Telia meediasuhete juhi Raigo Neudorfi sõnul on petukõnede puhul läbivaks jooneks see, et helistaja väidab end olevat Telia töötaja ning hoiatab selle eest, nagu oleks kõne vastuvõtjal probleemid Telia lepinguga.

Nii on osadele klientidele kõne vahendusel väidetud, et nende leping Teliaga on lõppenud ning Telia teenuste edasiseks kasutamiseks peab klient end kahtlases veebikeskkonnas tuvastama kas Mobiil-ID või Smart ID abil.

“Senise info põhjal tehakse selliseid kõnesid peamiselt vene keeles ning kõne vastuvõtjale jäetakse telefoninumbrit võltsides mulje, nagu oleks tegu Eestist tuleva kõnega. Tegelikkuses tulevad sellised kõned välismaalt,” lisas Neudorf

Telia riskijuht Andreas Meister tuletab meelde, et inimesed ei tohiks kunagi oma PIN-koode ega salasõnu kellegagi jagada ei telefonikõne, SMS-i ega e-kirja teel.

“Kõik sellised juhtumid, kus inimesel palutakse telefonikõne teel oma pangakaardi andmeid kuhugi sisestada ning kontrollimiseks jagada, või kui palutakse jagada enda PIN-koode või isikuandmeid, on üldjuhul pettused ning sellisel moel annavad inimesed petturitele ligipääsu oma pangakontodele,” lisas Meister. 

Ühtlasi tuleb ta meelde, et Telia ise võtab oma klientidega tavaliselt ühendust teenindusnumbri 123 või 1551 (ärikliendid) kaudu, lisaks toimuvad kõik Teliaga seotud klienditoimingud Telia ametlikes keskkondades, milleks on näiteks veebipõhine iseteenindus.

„Soovitame kõigil, kes saavad eelpool mainitud tunnustele vastavaid telefonikõnesid, need katkestada, võimalusel see telefoninumber oma telefonis blokeerida ning edastada esimesel võimalusel info kahtlase numbri ja kõne aja kohta oma teenusepakkujale. Seejärel saavad sideteenuse operaatorid võimaliku petukõnede algallika blokeerida,“ lisas Meister.