Välisluureameti sõnul on Venemaa küberoperatsioonid Lääne vastu jäänud karistuseta ning seetõttu sooritatakse neid ka 2020. aastal. Kuna Venemaa operatsioonidele ei ole järgnenud tõhusaid karistusi on ameti kinnitusel need jätkuvaks ohuks ka Eesti julgeolekule.
Huawei ja 5G puhul leiab amet jätkuvalt, et Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast.
Kübermaailma suurim oht on Venemaa
Välisluureamet avaldas täna raporti julgeolekuohtudest 2020. aastal. Raportis keskendutakse suuremas osas Venemaale ning tuuakse julgeolekuohuna välja Venemaa küberoperatsioonid. Raportis on mainitud ka Hiina tehnoloogia varjatud ohte, konkreetsemalt on toodud näiteks Huawei ja 5G.
Huawei osas ei ole antud konkreetset hinnangut, kuid on öeldud, et Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast.
“Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada,” leiab amet raportis.
Küberoperatsioonid on Venemaale tõhus vahend oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Neid on rahaliselt, inim- ja ajaressursi poolest soodne teha ning teisalt annavad need Venemaale võimaluse tegutseda allpool relvastatud konflikti läve.
2019. aasta näitas, et ikka ja jälle leitakse Venemaa küberoperatsioone, mis on avastamata kestnud aastaid, ning tõenäoliselt on seesuguseid veel ja veel. Lisaks järjepidevusele iseloomustab Venemaa küberoperatsioone olukordade ärakasutamine – turvanõrkuste avalikustamisel ollakse varmad otsekohe neid ära kasutama oma seniste sihtmärkide vastu.
Näiteks 2019. aasta veebruaris avalikkusele teada antud turvanõrkust rakendati juba kuu hiljem küberoperatsioonis rahvusvahelise institutsiooni vastu.
Olulise mõjuga vene küberoperatsioonidest 2019. aastal tõi amet nimeliselt välja APT29, APT28, Sandworm ja TURLA operatsioonid. Suurem enamus neist oli suunatud valitsussektori, valimiste ja militaarsektori poole.
Ühe võimaliku sihtmärgina nähakse kevadel Euroopas toimuvat USA juhtimisel toimuvat õppust “Defender Europe 20”, mis võib ameti hinnangul olla Venemaa küberrühmituste tõenäoline sihtmärk. Erilist tähelepanu on pööratud kaevuründele, mis on üks levinud vene küberrühmituste võte. Ründaja on sihikule võtnud diplomaadi riigist X ja püüab nakatada tema arvutit pahavaraga.
Venemaa sekkumine lääneriikide valimistesse jätkub ameti sõnul selgi aastal.
