Olete kunagi mõelnud, mis saab siis, kui õnnetuse tagajärjel oma hamba või hambad kaotate? Tunnustatud hambaarstid üle maailma rõhutavad järjest enam vajadust luua igast patsiendist “virtuaalne patsient” – kui inimesest on varasemalt loodud virtuaalne patsient, siis on võimalik tema naeratus taastada täpselt samasugusena, nagu see oli enne õnnetust. Mis see täpsemalt tähendab ja mida tuleks juba täna tähele panna, kui valid hambaarsti?

Hambaravi on viimase kümne aastaga muutunud rohkem kui kunagi varem ja muutub lähikümnenditel veelgi enam. Suur roll selles on tehnoloogial. Virtuaalne patsient on lihtsamini öeldes digitaalne jäljend või rekonstruktsioon täiesti tavalisest lihast ja luust patsiendist.

Virtuaalse patsiendi kontseptsioon on suhteliselt uus ja alles hakkab igapäevasesse praktikasse jõudma. Põhjuseks on, et erinevad lahendused, mis siiamaani on olnud eraldi kättesaadavad, hakkavad nüüd jõudma faasi, kus neid on lihtne omavahel integreerida. Tänu sellele on tekkinud uued võimalused, kuidas kogutud infot tervikuna kasutada.

Hambaarsti juures on kõige lihtsam variant virtuaalse patsiendi loomiseks panna omavahel kokku suusisene skaneering ja näoskaneering, keerulisematel juhtudel võib vaja minna ka röntgenipilti. Tuleb kohe ära öelda, et suusisene ja näoskaneering on kiiritusvabad ehk patsiendile täiesti ohutud. 3D-röntgenist väikese kiiritusdoosi saab, aga arstid jälgivad tänapäeval väga tähelepanelikult, mitu röntgenipilti igal aastal patsiendist tehakse.

Miks virtuaalset patsienti vaja on?

Virtuaalse patsiendi üks eesmärke on jäädvustada patsiendi hammaste seisukord ka siis, kui parasjagu pole midagi viga. Kui patsiendiga peaks tulevikus midagi juhtuma, on võtta tema “virtuaalne mina”, mille alusel saab vajadusel teha proteesid ja taastada täpselt sama hammaste kuju nagu varem.

Siiski ei lähe virtuaalset patsienti vaja ainult juhuks, kui õnnetuse või millegi muu tagajärjel hambad kaotad. Arst ja tema meeskond saab virtuaalset patsienti kasutada raviplaani koostamisel. Patsiendi digitaliseerimine annab võimaluse arstile ühiseks aruteluks kõikide oma spetsialistidega, nagu näiteks ortodondid, parodontoloogid jne. Tänu sellele on võimalik koostada väga detailseid ja häid raviplaane.

Laste puhul annab virtuaalse patsiendi loomine võimaluse jälgida arengut, sh näo kuju ja hammaste liikumist, mis omakorda aitab tulevikus hambaarstil ja ortodondil teha täpsemaid otsuseid, millist ravi ja millisel hetkel oleks vaja.

Kuidas käib virtuaalse patsiendi loomine?

Esiteks võetakse patsiendi hammastest suusisese skanneriga digitaalne jäljend. See pole midagi hirmutavat, kuna Meditil on tänapäeval olemas juba juhtmevabad 3D-skannerid, mis meenutavad välimuselt elektrilist hambaharja ega kaalu isegi palju rohkem. Kõige moodsamad ja lihtsamini kasutatavad juhtmega suusisesed skannerid kaaluvad umbes sama palju kui iPhone.

Paljudes kliinikutes kasutatakse kaasaegse tehnoloogia asemel veel alginaatjäljendit, mida paljud patsiendid pelgavad. Patsiendi seisukohast on digijäljend kiirem ja mugavam. Kui vanamoelise alginaatjäljendiga tekib paljudel okserefleks, siis digijäljendiga sellist muret ei kurdeta.

Seejärel skaneeritakse patsiendi nägu näoskanneriga. See on oluline, kuna patsiendi näokuju mõjutab, millist naeratust sinna planeerima hakata – hammaste ja näo kuju peab omavahel harmoneeruma. Seepärast ei piisa suusisesest skannimisest. Väga tihti kasutatakse kliinikutes näo kuju jäädvustamiseks fotosid (eest ja profiilis), aga 3D-jäädvustus on sellise töö jaoks parem ja detailsem variant. Tänapäeval on juba olemas uue põlvkonna näoskannerid, mis jäädvustavad näo tekstuurse 3D-mudeli kõigest 15 sekundiga, nii et patsient ei pea seisma pikemalt paigal kui foto tegemisel.

Nagu eespool mainitud, tehakse patsiendist vajadusel ka röntgenülesvõte. Seda aga ainult juhul, kui tõesti on vaja.

Seejärel ülesvõtted ja jäljendid koondatakse ning tarkvara abil sünnibki virtuaalne patsient.

Päris kõike ei saa virtuaalselt teha

Peale simulatsioonide läbiviimist ja raviplaani kokku panemist võib olla vaja digijäljend välja printida. Võime arvata, et virtuaalsus on kõikvõimas, aga emotsiooni, mis patsiendil tekib, kui ta saab 3D-prinditud mockup’i peegli ees suhu proovida, muudmoodi ei saa. Samuti ei saa virtuaalselt hinnata foneetikat. Enne kui hammaste kuju muutma hakata, on vaja üle kontrollida, kas inimene ikka saab normaalselt rääkida.

Austraalia kvaliteetbrändi Asiga 3D-printerid leiavad kasutust hambalaborites üle maailma. Järjest enam liigub trend sinnapoole, et 3D-printereid ei osta mitte ainult hambalaborid, vaid ka hambaarstid. Kuna paljusid väiksemaid töid on nii rahaliselt kui ajaliselt mõistlikum kohe kohapeal printida, kui neid laborisse hakata saatma, arvatakse, et tulevikus on iga hambaarstitooli kõrval ka 3D-printer. Alustuseks on realistlikum üks 3D-printer kliiniku peale.

Niikaua kuni igas kliinikus veel 3D-printimise võimalust ei ole, on variant ka freesida. Maailmas väga tunnustatud imes-icore brändi freesmasinate 150i seeria sobib kasutamiseks nii laboris kui ka hambaarstil kliinikus. Tulemus on võrdväärne 3D-printimisega.

Kas see kõik on ainult tulevikumuusika?

Räägime kõiksugu skaneerimisest ja 3D-st, aga kui palju on sel pistmist reaalsusega? Tegelikult on suusisene skaneerimine ka Eestis kasvav trend, mida tuleb ette järjest enam. Seda tuleks tähele panna ka siis, kui valid endale hambaarsti või -kliinikut – kus käiakse ajaga kaasas ja pakutakse kaasaegset teenust, kus mitte. Sellele järgnev ehk virtuaalse patsiendi kokkupanek on meil veel haruldane.

Täpselt samamoodi on mujal maailmas hambakliinikutes kasutusel juba liitreaalsuse lahendused. Liitreaalsuseks kutsutakse reaalse ja virtuaalse keskkonna kombineerimist. Just reaalse keskkonna kaasamine eristabki liitreaalsust virtuaalreaalsusest, kus kogu keskkond on arvutitega loodud. Kasutaja kogeb liitreaalsuse puhul, et teda ümbritsevale reaalsusele on miskit juurde pandud, näiteks objekte, mida seal päriselt ei eksisteeri.

Hambaravis võimaldab HoloDentisti liitreaalsuse lahendus arstil visualiseerida erinevaid kahjustusi 3D-s koos pildikogumiga, mis võib olla äärmiselt kasulik õige diagnoosi määramisel, eriti keerulistel juhtudel. Samamoodi laseb selline tehnoloogia arstil arutada raviplaani oma kolleegide ja hambatehniku või -laboriga, isegi eemalt. Kogu patsiendi mudelite komplekt on võimalik hologrammide kujul visualiseerida.

Sama lahendust kasutavad välismaal nii hambaarstid oma töös kui ka meditsiinitudengid ülikoolides. Eestis veel sellist praktikat ei ole, aga seegi on ainult aja küsimus.

Siit üleskutse patsientidele – kui hambakliinikut või -arsti valite, uurige järele, kas kasutusel on ikka kõige moodsamad seadmed ja tehnoloogiad. Valige arst, kes pingutab, et teenus ja tulemus oleks parim. See innustab ka teisi pakkuma kaasaegset ja kvaliteetsemat teenust.

Arstid, kui soovite kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi, võtke meiega julgelt ühendust meiliaadressil 3d@tavast.ee. Tavast 3D tehnoloogia aitab nii toote valikul, kasutamisel kui ka hooldamisel.