Digitaalne välimeedia on muutumas üha olulisemaks kanaliks, kui räägime reklaamist ja brändide nähtavusest. Kuigi Eesti on teada-tuntud digiriik, on meie reklaamiturg maailma mõistes tilluke ning innovatsiooni jaoks ei pruugi alati ressurssi jätkuda. Uurime järele, millised tuuled laias reklaamimaailmas puhuvad ning kuidas võiks neist õppust võtta Eestis!

pDOOH reklaamid

Programmatic ehk programmaatiline reklaam on digitaalmaailmas juba ammu tuttav mõiste, kuid selle kasutamine välireklaamis on alles arenemas.

Programmatic digital out-of-home ehk programmatic DOOH või veel lühemalt pDOOH (DOOH = digitaalne välimeedia) reklaam viitab digitaalsele ja automatiseeritud lähenemisele välireklaamile, kus reklaamipindade ostmine ja näitamine toimub reaalajas andmete analüüsi ja sihtimise abil. Veebis juba nii ongi, miks peaks välimeedia kuidagi erinev olema?

pDOOH toimib sarnaselt enamiku veebireklaamiga. Reklaamiostja seab tingimused, mille alusel soovib meediapinda osta, ja kui need tingimused on täidetud, ostetakse reklaamid automaatselt. Vahe on lihtsalt selles, et pDOOH reklaame näeme avalikes kohtades, tänavatel, mitte mobiiltelefonis, arvutis või mistahes isiklikus seadmes, kus saab kokkupuudet lihtsasti mõõta. Niisiis on pDOOH kampaania püstipanemine keerulisem ettevõtmine.

Aga kui see vaev ette võetakse, võimaldab pDOOH reklaamijatel osta ja hallata reklaamipinda reaalajas, kasutades andmete analüüsi ja sihtimist. See tähendab, et reklaamid on dünaamilisemad ning kohandatud vastavalt erinevatele sihtrühmadele ja kontekstile.

Digitaalsete välireklaamidega tegeleva ettevõtte Linna Ekraanid OÜ tegevjuht Mihkel Luks selgitab, miks programmatic pole veel Eestisse jõudnud. “Hetkel hoiab meedia pakkuja müügiotsa enda käes ega lase vahendajaid vahele, sest see on esiteks kulu ja me ei näe sellest erilist tulude kasvu. Online’is sai see juhtuda tänu sellele, et kohalik tarbija tarbib ka väga palju väiksemaid kanaleid, kes otse reklaame müüa ei suuda, ning ka väga palju välismaiseid kanaleid. Välimeedias tuleb programmatic siis, kui kohalik riistvara omanik näeb otsemüügi käest ära andmises mingit ärilist tasuvust,” sõnab Luks. “Valmisolekusse saaksime end kiiresti seada, kui tarbijalt on väga suur nõudlus ja ülejäänud turg samuti reageerib,” lisab ta ning prognoosib, et ühel hetkel jõuab programmatic ikkagi ka meile.

Liitreaalsuse ja välimeedia integreerimine

AR ehk liitreaalsus ei kuulu enam ainult virtuaalmängude ja äppide maailma.

Liitreaalsuse puhul kuvatakse otsepildis reaalse keskkonna “peale” arvuti genereeritud virtuaalsed objektid nii, et kasutajani jõudev pilt on virtuaalse ja reaalse keskkonna kombinatsioon. Lisaks on võimalik reaalsele maailmale liita 3D-kujutisi, mida on kaamerat liigutades võimalik näha iga nurga alt, justkui oleks tegu füüsilise objektiga reaalses maailmas.

Kõige lihtsam näide liitreaalsusest on spordiürituste otseülekannetes väljakutele genereeritud graafika. Maailma suurlinnades on alustatud AR-integratsiooniga välireklaamides, kus möödujad saavad oma nutiseadmete kaudu osa interaktiivsetest kogemustest. See võib hõlmata toodete testimist virtuaalselt või isegi reaalajas mängude mängimist reklaamipinna ümbruses.

Vaata, kuidas on AR-i kasutatud Pepsi Maxi reklaamis ühes Londoni bussipeatuses:

3D reklaamid ja hologrammid

Traditsioonilised plakatid ja stendid saavad uue elu 3D-reklaamide ja hologrammide kaudu. Kuigi mõnes maailma suurlinnas on juba näha hooneid, mis pakuvad suurejooneliste 3D-projektsioonidega vaatemängu, pole Eestis sellised reklaamid veel levinud. See annaks võimaluse luua silmapaistvaid ja meeldejäävaid välireklaame.

Miks seda tehnoloogiat Eestis ei kasutata? Linna Ekraanide juht Mihkel Luks ütleb, et 3D-kujunduse loomine on keeruline ja kallis. “Kasutatakse nn anamorfoosi, mis ekraani ees kindlas asukohas tekitab reklaami vaatajale visuaalse silmapette, nagu kujutis ekraanil tuleks ekraanist välja. Sellise anamorfoosi loomisel tuleb selgeks teha, millisest asukohast ekraani kõige enam tarbitakse ja siis selle informatsiooni põhjal luua ka 3D-reklaam. See tähendaks, et kasutad kampaanias 1–2 head pinda, sest kogu võrgustikule oleks liiga kulukas sellist rätsepatööd teha,” selgitab Luks.

Mõned näited 3D-reklaamidest siiski Eestis juba on. Näiteks IT-kool kasutas Linna Ekraanide LED-ekraane Tallinnas Jõe tänava ja Narva maantee nurgal, et kuvada majanurgale kolmemõõtmeline pallimeri. Samuti on tänavu Linna Ekraanidega 3D-kampaaniat teinud Samsung. “3D-reklaame saab tegelikult kuvada ka meie tänastel LED-ekraanidel,” kinnitab Luks. Loe selle kohta pikemalt SIIT!

Interaktiivsed välimeedia seadmed

Ühilduvad nutiseadmed on avanud ukse interaktiivsetele välimeedia reklaamivormidele. Näiteks puuteekraanid ja nutivõimalustega reklaamtahvlid võimaldavad möödujatel otse reklaamiga suhelda. See mitte ainult ei suurenda kaasatust, vaid annab ka brändile võimaluse koguda väärtuslikke tarbijaandmeid.

Geo-targeted ja kontekstiteadlikud reklaamid

Digitaalne välimeedia võimaldab kasutada täpset asukohapõhist sihtimist ja kontekstiteadlikke reklaame. Näiteks võivad reklaamid reageerida ilmastikutingimustele või kohalikele sündmustele, muutes need veelgi asjakohasemaks ja kaasahaaravamaks. Linna Ekraanidega koostöös on geo- ja ilmastikupõhist kampaaniat võimalik juba praegu teha, aga Eestis on seda kasutatud vähe.

Liikumisandurite kasutamine reklaamides

Liikumisandurid võimaldavad reklaamidel reageerida mööduvatele inimestele või sõidukitele. Reklaamid muutuvad vastavalt möödujate liikumisele või liiklusoludele, suurendades seeläbi reklaami mõju ja tähelepanu.

Kuigi need reklaamitrendid pole Eestis veel kanda kinnitanud, on oluline jälgida nende arengut ja kaaluda nende potentsiaalset kasu kohalikele brändidele. Digitaalne innovatsioon võib tõsta reklaamikogemused uuele tasemele, muutes need mitte ainult tõhusamaks, vaid ka meeldejäävamaks. Eesti reklaamiturul võib ees oodata põnevaid muutusi, kui need maailma trendid leiavad tee siia. Kui tulevikulahendused pakuvad huvi juba täna, võta ühendust Linna Ekraanide ekspertidega!