1980ndate lõpul vändatud kassahitis “Tagasi tulevikku 2” rändas Michael J. Foxi kehastatud peategelane kaugesse tulevikku – aastasse 2015 ja pidi ennast surnuks ehmatama 3D-reklaami peale, milles hai ekraanist välja sööstis ja reklaami ees seisja lõugade vahele haaras.
Kui mujal maailmas on 3D-reklaamid jõudnud ulmelistest tulevikustsenaariumitest pärisellu, siis Eestis neid veel eriti kasutatud pole. Uurime, miks see nii võib olla.
3D-reklaam torkab paremini silma
Räägime esiteks lahti, mida 3D-reklaam endast üldse kujutab. Tegemist on sarnase efektiga, nagu tekib kinos 3D-filme vaadates, ainult et seda näeb ilma spetsiaalsete prillideta. Välismaal kogub 3D-reklaam populaarsust, kuna see jääb tänavapildis paremini silma. The Media Ant kirjutab, et 3D-reklaam pakub kõige kaasahaaravamat kliendikogemust, suurendab konversioonimäära (veebisaidi külastajate protsent, kes viivad lõpule soovitud toimingu, nt sooritavad ostu või täidavad vormi, veebisaiti külastanud külastajate koguarvust – toim.) ja tõstab ROI-d (investeeringute tootlus – toim.).
Olgu öeldud, et 3D-reklaamiks võib nimetada ka staatilisi kolmemõõtmelisi lahendusi, näiteks reklaamtahvlitest väljaulatuvaid osi, aga neile me siin artiklis ei keskendu.
Kui 3D-reklaam klientide peal nii hästi mõjub, siis miks seda tehnoloogiat Eestis ei kasutata? Linna Ekraanide juht Mihkel Luks selgitab, et 3D-kujunduse loomine on keeruline ja kallis. “Kasutatakse nn anamorfoosi, mis ekraani ees kindlas asukohas tekitab reklaami vaatajale visuaalse silmapette, nagu kujutis ekraanil tuleks ekraanist välja. Sellise anamorfoosi loomisel tuleb selgeks teha, millisest asukohast ekraani kõige enam tarbitakse ja siis selle informatsiooni põhjal luua ka 3D-reklaam. See tähendaks, et kasutad kampaanias 1–2 head pinda, sest kogu võrgustikule oleks liiga kulukas sellist rätsepatööd teha,” selgitab Luks.
Kõige parem efekt saavutatakse kumerate või nurga all olevate kahe küljega ekraanide puhul, aga tegelikult saab 3D-efekti luua ka tavalisele kahemõõtmelisele ekraanile.
3D-reklaam ei tohi autojuhte hirmutada
Lisaks kõrgele hinnale on põhjuseks ka transpordiameti nõuded LED-ekraanidel kuvatavale sisule, et tagada liiklusohutus. Nimelt on keelatud kuvada videoid ja liiga kiireid animatsioone. Luksi sõnul võivad 3D-reklaamide puhul need animatsioonid aga väga vajalikud olla, et efekti rõhutada.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) infoühiskonna talituse jurist Lisett Aasamets kinnitab, et 3D-reklaamid on Eestis täiesti lubatud, küll aga tuleb jälgida nõudeid. “3D digireklaamidele kehtivad samuti reklaamiseaduses kehtestatud nõuded, mis sõltuvad reklaamitavast tootest või teenusest – üldnõuded ning lisaks ka erinõuded. Näiteks nii alkoholi, finantsteenuste kui hasartmängu reklaami puhul tuleb reklaamile lisada selgesti loetav hoiatus. 3D-reklaami puhul võib keerukam olla hoiatust selgesti ja loetavalt esitleda,” selgitab Aasamets.
Veel tuleb jälgida, et reklaami kujundus ei muutuks liigselt hirmutavaks ega tekitaks ohtlikke olukordi reklaami jälgijale. “Näiteks ei tohiks avalikustada sõidutee ääres reklaame, mis võivad autojuhte ehmatada või muud moodi nende tähelepanu liialt hajutada ja seeläbi liiklusohtlikke olukordi tekitada. Ilmselt tasub ka lasteaedade läheduses arvestada, et 3D-reklaamid lapsi ei ehmataks,” sõnab jurist. Niisiis tänaval inimesi hammustav 3D-hai jääb ikkagi ainult fantaasiaks.
Kuna tegemist on Eesti mõistes uue nähtusega, soovitab Aasamets reklaami tegijal asetada end vaataja kingadesse ja mõelda läbi, kuidas inimene 3D-reklaamile reageeriks. “See loodetavasti aitab vältida olukordi, kus toote või teenuse edendamise asemel satub reklaamija ootamatu reklaamilahenduse tõttu avalikkuse pahameele alla,” sõnab jurist.
Kuidas valmis Eesti üks esimesi 3D-reklaame?
Mõned näited 3D-reklaamidest siiski Eestis juba on. Näiteks kasutas seda võimalust ITkool. “Loomulikult ajendas meid 3D-reklaami loomiseks linnas topeltekraani ilmumine, lisaks sellele – just selle maja otsas, kus asub kool,” sõnab Ruslan Hamzin ITkoolist. Reklaami kuvamiseks kasutati Linna Ekraanide LED-ekraane Tallinnas Jõe tänava ja Narva maantee nurgal.
“ITkool avaldas ise soovi proovida ja lõi selleks suhteliselt lihtsa kujunduse,” ütleb Luks.
“Pärast üksikasjade kooskõlastamist ettevõtte ja õpetajaga, kes loeb koolis 3D-modelleerimist, lõime palju variante teostamiseks,” räägib Hamzin. Tema sõnul valiti 3D-reklaami teostamiseks lõpuks kõige lihtsam variant.
“Suurim väljakutse oli see, et bänneri suurus on väike, videofaili suurusele on piirangud ja mis kõige tähtsam – vaatepunkte on palju, liiklus tänaval on tihe, jalakäijad on ristmikul pidevalt liikvel – seega isegi kui inimesed näevad ainult ühte ekraani, on ikkagi selge, mida kujutatakse. Samuti pidime mõtlema sellele, kuidas näeb reklaam välja erinevatel kellaaegadel,” selgitab Hamzin 3D-reklaami keerukust. Katsumustest hoolimata kukkus reklaam Hamzini sõnul suurepäraselt välja.
Vaata videost, kuidas reklaam lõpuks välja nägi:
Septembri alguses algab Linna Ekraanidega koostöös ka Samsungi kampaania. “Nad on meil esimene suurem bränd, kes 3D-kujundusega ekraanidele tuleb,” sõnab Luks.
“Kui klient soovib, siis oleme valmis kõike proovima, et olla innovatiivne partner – 3D-reklaame saab tegelikult kuvada ka meie tänastel LED-ekraanidel. Seni on klientide huvi tagasihoidlik olnud, kuna kujunduse loomine on keerukam kui tavareklaamide puhul, aga usume, et see ajas muutub ja oleme igati valmis kaasa mõtlema,” sõnab Mihkel Luks.
Kui tunned selliste lahenduste vastu huvi, võta ühendust Linna Ekraanide spetsialistidega.
