Sisuturundus

Pilveteenused ja hübriidpilv – miks need head on?

Geeniuse varasemates artiklites on antud ülevaade pilve migratsioonist ja selle planeerimisest (loe siit “Väldi karisid: mida silmas pidada, et pilveteenuse kasutama hakkamine kulgeks tõrgeteta”). 

Käesolevas artiklis annab Solita pilveteenuste insener Aleksei Hodunkov ülevaate erinevatest pilveteenuste liikidest, tutvustab lähemalt hübriidpilve ning selgitab, mille poolest see pilveteenuse mudel võib olla ettevõttele kasulik. Lisaks üritab Hodunkov ka natuke tulevikku ennustada ja räägib, millised hübriidpilve trendid meid ootavad.

IT-inimesena julgeb Hodunkov öelda, et praegu kasutatakse pilve isegi ilma sellest mõtlemata. Igasugused andmehoidlad, sotsiaalvõrgustikud, voogedastusteenused, meediaportaalid – need toimivad tänu pilvelahendustele ning pilv mängib nüüd tähtsat rolli selles, kuidas inimesed suhtlevad tehnoloogiaga.

Pilveteenuste pakkujad leiutavad üha enam võimalusi ja funktsionaalsusi, toovad need IT-turule ning sellised uudsed tehnoloogiad pakuvad organisatsioonidele veelgi rohkem võimalusi äri vedamiseks. Näiteks, AWS (Amazon Web Services), üks maalima suurimaid pilveteenuste pakkujaid, avalikustab iga aasta üle 100 toote või teenuse uuenduse.

Pilveteenuste mudelid

Pilvetehnoloogiad on klientidele huvitavad nende ökonoomsuse, paindlikkuse, jõudluse ja töökindluse tõttu. 

IT-spetsialistide jaoks on üks põnevamaid aspekte pilveteenuste kasutamisel kiirus, millega pilv võimaldab ressursi või teenust kätte saada: paar klikki pilveteenuse pakkuja portaalis – ja kasutuses on mitmetuumalise protsessoriga ning suure mälumahuga server. Või paar käsku teenusepakkuja käsureas – ja olemas on täiesti kasutamisvalmis jõuline andmebaas.

Pilve juurutusmudeli poolest võib välja tuua kolm peamist mudelit.

Avalik pilv – teenusepakkujal on avalikkusele kättesaadavad pilverakendused, masinad, andmebaasid, salvestusruum ja muud ressursid. Kogu see rikkus jookseb avaliku pilve teenusepakkuja IT-infrastruktuuril, mida ta ise haldab. Tuntumad tegijad avalikus pilves on AWS, Microsoft Azure ja Google Cloud. 

Avaliku pilve üks meeldivamaid omadusi on selle elastsus ehk paindlikkus. Asutus saab alustada oma avaliku pilve teekonda väikeste ressurssidega ja väikeste kuludega vastavalt jooksvatele nõudmistele. 

Ei ole vaja teha suuri investeeringuid riistvarasse või litsentseerimisse – raha kulutatakse ajapõhiselt vaid reaalselt kasutatud ressurssidele.

Privaatpilv – tegemist on üheainsa organisatsiooni tarbeks toimiva infrastruktuuriga, mida haldab kas organisatsioon ise või teenusepakkuja. Infrastruktuur võib asuda nii ettevõtte andmekeskuses kui ka mujal. 

Kuna enamasti on sellised kaasaegsed majasisesed (ingl k on-premise) lahendused ehitatud virtualiseerimise tarkvara abil ja pakuvad pilvele omast paindlikkust ja haldamise võimalust, kuulub pirivaatpilve definitsiooni alla tavaliselt ka asutuse oma andmekeskuses töötav IT-infrastruktuur. 

Siin tuleb siiski arvestada sellega, et oma andmekeskuse mahutavus ei ole piiramatu. Samas võimaldab privaatpilv asutusel rakendada andmeturvalisusele omad standardid ja hoida andmed geograafiliselt oma andmekeskuses.

Hübriidpilv – organisatsioon kasutab nii oma andmekeskuse IT-infrastruktuuri (või oma privaatpilve) kui ka avaliku pilve teenust, kusjuures privaatpilve ja avaliku pilve infrastruktuurid on eraldiseisvad osad, aga omavahel kokku seotud. 

Sellise kombinatsiooni kasutamisel võib organisatsioon hoida näiteks tundlikke kliendiandmeid firmasiseses rakenduses privaatpilves, aga ühendada selle ärianalüüsi tarkvaraga, mis jookseb avalikus pilves. Hübriidpilv võimaldab kasutada pilve mõlema juurutusmudeli tugevusi.

Hübriidpilve mudel.Illustratsioon: Solita

Millal on hübriidpilv kasulik?

Vaatame mõne konkreetse näite peal, millal ja kuidas saab hübriidpilve mudel asutusele kasulik olla. Ühe artikli raames ei saa kõiki hübriidpilve kasutamisvõtu põhjuseid ja võimalusi kirjeldada, kuid näited on siiski hea illustreeriv materjal.

Ajutine lisajõud pilvest

Kujutleme olukorda, et ettevõtte andmekeskuses jääb puudu arvutusressurssidest, aga seoses ajutise turunduskampaaniaga oodatakse IT-süsteemidele kõrgendatud koormust – kampaania tulemusena suureneb märgatavalt asutuse avalikke süsteemide külastatavus. Kuidas sellele murele läheneda?

Traditsiooniline viis olukorra lahendamiseks on hankida lisaressurssi – uued serverid, mahukamad andmemassiivid, jõulisemad võrguseadmed. See tähendab täiendavaid kapitaalseid investeeringuid, aga tähtis on ka see, et selline ressurss ei pruugi lisanduda sugugi kiiresti. 

Seadmed tuleb tarnida, paigaldada, seadistada – neid töid ei saa alati automatiseerida ja see tähendab ka täiendavat aja- ja tööjõukulu. Kui koormus IT-süsteemidele pärast turunduskampaania lõppu taas väheneb, võib aga tekkida olukord, kus soetatud lisaserverid seisavad kasutult.

Kui arvestada pilve võimalustega, siis on teine lahendus saada lisaressurss avalikust pilvest ning seda paindlikult ja ajutiselt, täpselt nii kauaks kui olukord seda nõuab. Ettevõte kulutab ja maksab lisaressursside eest ainult siis, kui seda vaja on. 

Lisaressursi saab avalikust pilvest kätte tundide või isegi minutitega, seda saab tarkvaraliselt tellida või hoopis ajastada ehk tellida automaatselt tulevikuks vastavalt turunduskampaania ajale. 

Kui kampaania aeg on käes ja külastajaid tuleb märksa rohkem, siis lisaressursi abil hoiab asutus oma IT-süsteemide kättesaadavust ikka vajalikul tasemel. Selline kasutamisviis on eestikeelses kirjanduses tuntud kui pilve lõhkemine (inglise keeles cloud bursting) ehk ressursid “voolavad üle” teise pilvekeskkonda.

Kõrgkäideldavus ja taastamine

Kõrgkäideldavuse (ingl k high availability) teostamine oma andmekeskuses ja/või privaatpilves võib osutuda kalliks. Reeglina tähendab kõrgkäideldavus seda, et kõike peab olema topelt – masinad, kettamassiivid, võrk, toide. Sellega võivad kaasneda ka topeltkulud.

Kui täiendav eesmärk on andmed geograafiliselt dubleerida (ingl k geo-redundancy) ja omada nende koopia teises andmekeskuses, mis on peamisest keskusest eemal, siis siia lisandub ka teise andmekeskuse kasutamise kulu. 

Hea andmete taastamise plaan eeldab riskide minimeerimiseks seda, et on olemas geograafiliselt dubleeritud asendussait, kus ettevõte saab oma IT-süsteemid kiiresti taas tööle saada juhul kui peamises andmekeskuses toimub suuremat sorti katastroof. Kas sellele väljakutsele on hea lahendus? Jah, on.

Hübriidpilv lihtsustab kõrgkäideldavuse ja taastamisplaani elluviimist väiksemate kuludega. Soe asendussait (ingl k warm disaster recovery site) avalikus pilves võimaldab pilveressursse kokkuhoidlikult kasutada ilma kapitaalsete investeeringuteta – andmed on replikeeritud peamisest andmekeskusest ja salvestatud avalikku pilve, aga mahukad arvutusressursid (serverid, andmebaasid jne) on välja lülitatud ega tekita kulusid. 

Hädaolukorras, kui peamine andmekeskus on maas, lülituvad asendussaidi ressursid kiiresti sisse – kas automaatselt või administraatori käsuga – kuna andmed on asendussaidis juba olemas, siis selline ümberlülitamine toimub suhteliselt kiiresti ning IT-süsteemide maasoleku aeg on minimaalne.

Uue süsteemi jooksutamine

Asutusel võib olla plaan tulla välja uudse rakendusega, aga selle rakenduse tulevast edukust turul on veel keeruline ennustada. Rakendus vajab jooksutamiseks IT-infrastruktuuri, aga kui asutusel ei ole parasjagu vabu ressursse, siis kas on mõtekas teha kapitaalne investeering näiteks serveritesse, andmehoidlasse ja võrgu läbilaskevõimesse?

Ka siin saab abi hübriidpilve mudelist: ettevõte saab jooksutada sellist “testimist vajavat” rakendust ajutiselt pilves ja ilma kapitaalsete investeeringuteta. Kui rakendus leiab turul oma koha, siis on võimalik rakenduse tekitatud koormuse alusel hinnata, millised riistvaralised ressursid sellele sobivad. Nii saab palju kindlamalt planeerida rakenduse majutamist oma privaatpilves kui ettevõttel on just selline soov.

Hübriidpilve trendid

Mitme aasta jooksul oli avalik pilv reklaamitud n-ö ühe suuna piletina: eeldati, et asutused kas kolivad kõik oma IT-süsteemid pilve või jätkavad oma andmekeskustes nii nagu vanasti. Muud valikut nagu ei olekski, saime lugeda mõned aastad tagasi. 

See paradigma on nüüdseks aga muutunud ja märkimisväärne on see, et isegi suured pilvetegijad AWS ja Microsoft Azure ei välista olukorda, kus klient soovib oma IT-infrastruktuuri just hübriidpilvena kujundada. 

Organisatsioonidel on head põhjused, miks ei saa alati päris kõike kolida avalikku pilve – põhjus võivad olla näiteks olemasolevasse IT-infrastruktuuri tehtud investeeringud, juriidilised põhjused või ka tehnilised proovikivid.

Teenusepakkujad soosivad nüüd pigem hübriidpilve juurutusmudeli kasutamist ja üritavad teha selle mudeli kasutuselevõttu kliendile võimalikult mugavaks. Vastavalt 2020. aastal ilmunud raportile “RightScale 2020 State of the Cloud” on hübriidpilv tegelikult domineeriv pilvestrateegia suurettevõtetel.

Hübriidpilv on domineeriv strateegiaAllikas: flexera.com

Veel 2019. aastal eelistas hübriidpilve oma peamise strateegiana vaid 58% respondentidest. See on selge signaal sellest, et hübriidpilv pakub asutustele mitme juurutusmudeli tugevaid pooli ja ettevõtted saavad hästi aru selle kasust.

Kuidas tegutsevad hübriidpilve rindel suured teenusepakkujad? Microsoft Azure tuli välja Azure Stack teenusega mis on piltlikult öeldes avaliku pilve kogemus asutuse oma andmekeskuses. 

Arendajad saavad kirjutada sama “cloud native” ehk pilverakendusele sobilikku koodi ja see jookseb samamoodi nii avalikus Azure-s kui ka Azure “väikesel koopial” ettevõtte andmekeskuses. Tõeline hübriidpilve tunne, nagu modernne juurdeehitus vanale heale majale, mis jäi perele natuke väikseks.

AWS reklaamib oma hübriidpilve pakkumise portfooliot sõnumiga, et nemad saavad aru, et kõik rakendused ei saa joosta pilves – mõned peavad olema kliendi juures, tema masinates või konkreetses füüsilises asukohas.

Värske näitena hübriidpilve mõtlemisest on AWS-i teadaanne oma uue teenuse ECS Anywhere käivitamisest – tegemist on teenusega, mis võimaldab klientidel jooksutada ja hallata oma konteinerid just oma riistvara peal, suvalises keskkonnas, ning samas kasutada kõiki ECS võimalusi, mida AWS “päris” pilves pakub konteinerite opereerimiseks ja monitoorimiseks. Toetatud on muuhulgas “puhas” füüsiline raud ja Raspberry Pi.

Eeldatavasti võib näiteks Amazoni järgmine samm hübriidpilve kasutajate võitmiseks olla EKS Anywhere käivitamine – see võimaldab Kubernetes-t kasutavatel klientidel nautida AWS EKS hallatud teenuse mugavust ja samas hoida oma konteinerid ja andmed oma keskkonnas, oma andmekeskuse masinates.

Üldise trendina võib lähitulevikus arvatavasti näha seda, et hübriidpilv jääb ja kasvab isegi suuremaks. Teenusepakkujad abistavad kliente hübriidpilve kasutuselevõtul ja samas säilitavad seda “cloud native” ökosüsteemi, et kliendil oleks üks ja sama lähenemine oma IT-süsteemide arendamisele ja opereerimisele sõltumata sellest, kas IT-süsteem jookseb “päris” pilves või hübriidses mudelis.

Pilveteenuste kompetents Solitas

Lõpuks (ja miks mitte meelelahutuseks) kirjeldame Solita kompetentse pilveteenuste migreerimises, juurutamises ja haldamises. Väga lühidalt võib öelda, et Solita armastab pilvesid.

Solita on pikaaegne Microsoft Azure, Amazon Web Services (AWS) ja Google Cloud Platform (GCP) partner. Loomulikult oskavad ettevõtte spetsialistid kaasa rääkida ka hübriidpilve projektides.

AWS pilvelahendustest kõneldes on Solita üks kolmest “AWS Managed Service Provider” sertifitseeritud partneritest Põhjamaades ning omab siin ainukesena “AWS Consulting Partner” staatust koos migratsioonikompetentsiga.

Azure pilvelahendused: Solitale on antud haruldane “Microsoft Azure Expert Managed Services Provider (MSP)” programmi sertifikaat. Maailmas on alla 100 selle sertifikaadiga ettevõtet, ja vaid vähesed tegutsevad Põhjamaades.

Pilveteenuste haldamises on Solita üks meie värskeimad edulugusid Soome panga Säästopankki lugu. Solita pakub pangale oma CloudBlox teenust, mis aitab hallata kompleksseid multi-cloud keskkondasid. Teenus CloudBlox aitas pangal saada kiiresti tööle nende “cloud first” strateegia: avalikus pilves peab olema ehitatud nii palju kui võimalik.

Solitale imponeerib DevOps kultuur ja sellega seotud teadmiste jagamine. Blogides avaldatakse oma mõtteid ja tehnilisi nippe, millega on pilvelahenduste ehitamisel kokku puututud, head lugemist leidub nii pilveteenuste blogis http://cloud.solita.fi/en kui ka arenduse blogis https://dev.solita.fi.

Solita pilveteenuste insener Aleksei Hodunkovi hiljutine lemmikartikkel pilveblogist räägib infrastruktuurist koodina (Infrastructure-as-Code ehk IaC), IaC vahendist Terraformist ja selle moodulitest (loe täpsemalt siit).

Huvitatud lugeja leiab teisi kliendilugusid Solita pilveteenuste portfooliost Solita veebilehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.