Sisuturundus

Väldi karisid: mida silmas pidada, et pilveteenuse kasutama hakkamine kulgeks tõrgeteta

Kuidas plaanida migratsiooni nii, et jääd lõpptulemusega rahule ja saavutad seatud eesmärgid?Foto: Shutterstock

Paljud ettevõtted otsivad võimalusi migreerida oma andmekeskust pilveplatvormile. Kuidas vältida võimalikke karisid andmekeskuse avalikku pilve migreerimisel? Kuidas plaanida migratsiooni nii, et jääd lõpptulemusega rahule ja saavutad seatud eesmärgid? Solita pilveteenuse insener Henri Kunstmann aitab käia läbi migreerimise strateegiad ja kaardistad nende omadused.

Miks avalik pilv?

Avalik pilv annab võimaluse skaleerida vastavalt vajadusele, kasutada erinevaid mugavaid  SAAS (Software as a Service ehk tarkvara kui teenus), PAAS (Platform as a Service ehk platvorm kui teenus) ja IAAS (Infrastructure as a Service ehk infrastruktuur kui teenus) lahendusi ning maksta teenuse eest täpselt nii palju, kui seda kasutad.

Avalik pilv annab ettevõttele võimaluse suureks arenguhüppeks, võimaluse arendusel kasutada erinevaid teenusepakkuja teenuseid, mis kiirendavad arendust ja aitavad luua uut funktsionaalsust.

Seda kõike saab mugavalt kasutada ilma, et peaks omama isiklikku andmekeskust. Antud teemal on pikemalt peatutud artiklis Miks üha enam ettevõtteid pilve kolivad.

Eesmärgi seadmine

Esimene ja kõige tähtsam samm on paika panna ettevõtmise eesmärk. Eesmärk ei saa olla üldsõnaline vaid võimalikult konkreetne ja võimalusel mõõdetav, et migratsiooni lõpus oleks võimalik hinnata, kas seatud eesmärk sai täidetud või mitte.

Eesmärkide seadmine peab toimuma ettevõttesisese koostööna ärilise ja tehnilise poole vahel. Kui jätta üks osapool välja, on väga keerukas jõuda kõiki rahuldava tulemuseni.

Eesmärgid võivad olla näiteks järgmised.

Kulude kokkuhoid. Leiad, et oma andmekeskuse pidamine on liiga kulukas ja opereerimise kulud on väga kõrged? Arvuta välja kulu, kui palju ressurssi ettevõttel sellele läheb ja sea eesmärk, mitu protsenti kokkuhoidu soovid saavutada.

Kulude kokkuhoidu aga ei ole siiski soovitatav seada peamiseks eesmärgiks. Ka pilveteenuse pakkujate eesmärk on teenida kasumit. Pigem võiks otsida eesmärke järgmistest punktidest, mis aitavad töötada efektiivsemalt. 

  • Agiilsus ehk uue funktsionaalsuse kiirem arendamine ja võimalus siseneda uutele turgudele.
  • Uute tehnoloogiate kasutusele võtmine (ML ehk Machine Learning, IOT ehk Internet of Things, AI ehk Artificial Intelligence). Pilv pakub mitmeid juba väljaarendatud teenuseid, mille integreerimine on tehtud väga lihtsaks
  • Riistvara või tarkvara eluea lõpp. Paljud firmad kaaluvad pilve migreerimist sel hetkel kui riistvara või tarkvara eluiga hakkab lõppema.
  • Turvalisus.  Andmete turvalisus on väga oluline teema ja muutub üha tähtsamaks. Pilveteenuse pakkujad investeerivad turvalisuse tagamiseks väga suuri summasid. 

Turvalisus on pilveteenuse pakkujate kõrgeim prioriteet, sest ebaturvaline teenus seab ohtu klientide andmed ja seega pole nad nõus seda ostma.

Migratsiooni ebaõnnestumise peamiseks põhjuseks on selge eesmärgi puudumine (eesmärk ei ole mõõdetav või läbi mõeldud). 

Kaardista arhitektuur

Teise sammuna tuleks kaardistada kasutusel olevad teenused ja rakenduste arhitektuur. Kaardistus on hädavajalik, et valida sobiv migreermise strateegia.

Suures plaanis jagunevad rakendused kaheks: lihtsalt migreeritavad ja keerukamat lahendust nõudvad rakendused. Näiteks olukord, kus kasutusel on suur monoliitne rakendus, mille kõrgkäideldavus on tagatud Unixi klastriga. Sellist tüüpi arhitektuuriga rakendust on keeruline pilve migreerida ja see ei pruugi tagada soovitud lahendust.

Sarnane olukord on ka turvalisusega. Kuigi turvalisus on ka üleüldiselt väga oluline, on see eriti tähtis olukordades, kus tuleb hoiustada ja töödelda kasutajate delikaatseid isikuandmeid, krediitkaardi andmeid jne. Pilveplatvormidel pakutakse väga häid turvalahendusi ja soovitusi, kuidas oma rakendust turvaliselt pilves käidelda.

Turvalisus on nii AWS, Azure kui ka GCP jaoks väga oluline ja sellesse investeeritakse palju rohkem kui seda suudaksid teha üksikud kliendid.

Andmete turvaline käsitlemine nõuab eelnevat kogemust. Seetõttu soovitan migreerida delikaatsete isikuandmetega rakendused hilisemas migratsiooni faasis, kus on tekkinud kogemus. Samuti on soovitatav kasutada erinevate partnerite abi. Solital on eelnev kogemus tundlike andmete haldamisel pilves ja tagada osatakse andmete turvalisus ka tulevikus. Partnerid oskavad anda nõu ja juhtida tähelepanu väikestele detailidele, mille peale ei pruugi ise tulla, sest puudub varasem kogemus. 

Selleks ongi vaja arhitektuuri kaardistada ja mõista, mis tüüpi rakendused ettevõtetes kasutusel on. Täpne arusaamine rakenduste arhitektuurist aitab valida sobiva migreerimise viisi.

Migreerimise strateegiad

Tõsta ja nihuta (“Lift and shift”) on kõige lihtsam migreerimise viis, kus rakendus tõstetakse  ühest keskkonnast teise ilma suuremate muutusteta koodis ja arhitektuuris. 

Eelised “Tõsta ja nihuta” viisil.

  • Migreerimine tööjõudu silmaspidades on kõige odavam ja kiirem.
  • Kiirelt võimalik vabastada kasutusel olev ressurss.
  • Saab kiiresti täita ärilise eesmärgi – migreerida pilve.

Puudused “Tõsta ja nihuta” viisil.

  • Puudub võimalus kasutada pilve pakutavaid võimalusi nagu näiteks skaleeritavus.
  • Rahalist võitu infrastruktuuri pealt on keeruline saavutada.
  • Uute funktsionaalsuste lisamine on veidi keerukas.
  • Pea 75% migratsioone tehakse kahe aasta jooksul uuesti. Kas tagasi oma andmekeskusesse või kasutatkse mõnda muud migreerimise viisi. Tundub esmapilgul lihtne ja kiire migreerimise strateegia, kuid pikas plaanis ei ava pilve võimalusi ja efektiivsuse võit jääb saavutamata.

Re-platform on migreerimis viis, kus rakenduses tehakse selline hulk muudatusi, kus on võimalik kasutada pilve teenusepakkuja poolseid teenuseid näiteks kasutada rakenduses AWS Aurora andmebaasi.

Saadav kasu.

  • Võimalik saavutada pikaajaline rahaline võit.
  • Võimalik skaleerida vastavalt vajadusele.
  • Kasutada teenust, mille töökindulse eest vastutab teenusepakkuja.

Võimalikud puudused.

  • Migratsioon võtab rohkem aega kui näiteks “Tõsta ja nihuta” puhul.
  • Migratsiooni maht võib kiiresti kasvada, kuna koodis tehtavad muudatused  on suhteliselt suured.

Rearhitekt on migreerimise viis, mis on kõige töömahukam ja kulukam, kuid pikas plaanis kõige kasulikum lahendus. Rearhitektimise käigus tehakse rakenduse koodis nii palju muudatusi, et see oleks sujuvalt pilves käideldav. See tähendab, et arhitektuuris kasutatakse ära pilve poolt pakutavad võimalused ja eelised.  

Eelised.

  • Pikaajaline kulude kokkuhoid.
  • Võimalik luua kõrgkäideldavat ja skaleeritavat rakendust.
  • Pilve ja mikroteenuste arhitektuuril põhenev rakendus võimaldab lisada uut funktsionaalsust ja modifitseerida praegust.

Puudused.

  • Nõuab arenduse ja migratsiooni jaoks rohkem aega ja seeläbi ka raha.

Alusta eesmärgist!

Edukas migratsioon algab  selge eesmärgi seadmisest ja defineerimisest, mida soovitakse saavutada. Kui eesmärgid on defineeritud ja arhitektuur põhjalikult kaardistatud, siis on lihtne pakkuda eelnevalt loetletud võimaluste seast sobiv variant: kas tõsta ja nihuta, re-platrofm või rearhitekt.

Igal strateegial on oma eelised ja puudused. Selge ja objektiivse plaani paika panemiseks on   soovitatav kasutada mõne usaldusväärse partneri abi, kellel on eelnev kogemus ja teadmised rakenduste migreerimisest pilve.

Solita pakub nii pilveteenuse konsultatsioone, arendust kui ka analüüsi, et ettevõtted saaksid tuge ja abi oma rakenduste pilve migreerimisel või luua täiesti uut funktsionaalsust otse pilve. Huvitavate projektide ja katsetuste kohta saab lugeda Solita blogist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.