Sisuturundus

Miks üha enam ettevõtteid pilve kolivad ja mida sellest võita saab?

Esimese asjana mõeldakse pilveteenustest rääkides tihtipeale tavalisi virtuaalse kettaruumi pakkujaid, nagu näiteks Google Drive ja Dropbox. Tõsi, oma andmete pilvekettale salvestamine on muutunud nii firmade kui ka eraisikute jaoks normaalsuseks.

Kettaruum on aga suuremate ettevõtete jaoks pilveteenuse pakkujat valides ainult jäämäe tipp, kuna suuremad tegijad – Amazon Web Services, Microsoft Azure, Google Cloud – pakuvad firmadele juba vastavalt nende vajadustele täielikke lahendusi. Näiteks Amazon AWS pakub täna üle 170 unikaalse teenuse, mille seast klient saab enda äri edendamise jaoks sobivad välja valida.

Ettevõte ei pea ise enam kõike ära tegema

Ettevõtete jaoks ongi pilveteenuste väärtuseks mitte enam lihtsalt andmete hoiustamine, vaid ühtne ja äärmiselt paindlik platvorm, mida AWS, Azure või Google Cloud pakuvad. Sisuliselt on võimalik kõik ettevõte IT-vajadused lahendada ühe pilveteenuse pakkuja poolt, andes sedasi firmale vabad käed tegeleda oma ärilise poole ehk toodete või teenuste edendamisega. “Suur pluss on ka see, et sedasi kaob firmadel ära vajadus hoolitseda vananeva serveripargi eest,” sõnas Alan Tammet, kes töötab pilveinsenerina ettevõttes Solita.

Mõne eelnimetatud ettevõtte kaudu pilveteenuste sisseostmine võib seega olla tihtipeale lisaks lihtsusele ja mugavusele ka ärilises mõttes kasulikum. Suurimate pilveteenuste pakkujad aitavadki sisuliselt ettevõtetel keskenduda rakendusele endale, nii et ei tule mõelda alusteenuste vananeva serveripargi hooldamisele. “IT-süsteemid arenevad meeletu kiirusega ning enamikele ettevõtetele ei ole iga kolme kuni viie aasta tagant oma süsteemide asendamine või uuendamine kasumlik tegevus,” selgitas Tammet.

Suuremate teenusepakkujate juures on plussiks muidugi ka see, et pea kõiki teenuseid on võimalik kohandada vastavalt kliendi vajadustele. Näiteks on AWSis võimalik paari nupuvajutusega käivitada virtuaalmasinad meelepärase operatsioonisüsteemi ja ressursikasutusega.

Kusjuures serveri mahte saab jõudluse kasvades lihtsasti suurendada. Samuti toetab platvorm konteinerlahenduste kasutamist: näiteks Amazon ECS komponendiga on võimalik luua Dockeri klasterlahendus, mille peal saab erinevaid rakendusi, teenuseid või batch protsesse jooksutada. “Ehk siis kui keegi on varasemalt harjunud Dockeriga töötama, saab seda edukalt ka Amazoni pilveteenuses kasutada,” lisas ta.

Solita pilveinsener Alan Tammeti sõnul teeb pilveteenuse sisse ostmine ettevõtte jaoks elu lihtsamaks.Foto: Solita.

Keerulised lahendused on pilves juba olemas ja tunduvalt lihtsamad

Üheks pilveteenuste suureks trumbiks on serverivaba andmetöötlus (serverless computing). “Piltlikult öeldes toimub kogu “pidu” pilveteenuse pakkuja enda juures ning kliendil on vaja külakostiks tuua ainult rakendus ise. Jällegi vähem muret.” selgitas Tammet. Firmade jaoks on sellised lahendused üha väärtuslikumad, kuna võimaldavad ettevõtete IT-osakondadel keskenduda rohkem enda rakendustele ning teha seda ükskõik kust, ükskõik millal.

Veidigi ärimaailmas toimuvat jälgiv teab, et üha enam liigutakse rahvusvahelise töö suunas, mis on ka pilveteenuste üheks alustalaks. Enam ei ole vahet, millises asukohas server asub, sest pilvepõhise teenuse korral saavad süsteemile ligipääsu kõik vajalikud töötajad ükskõik, kus nad parasjagu asuvad. See aitab omakorda protsesse ja logistikat efektiivsemaks muuta.

Lisaks eeltoodud näidetele on pilve peal ka keerukate lahenduste ülesseadmine lihtsam kui paljud kliendid arvata oskavad. Spetsiifilise näitena võib tuua välja PostqreSQL klastri paigaldamise – Amazon nimetab seda oma platvormil Auroraks. Teenusele annab omakorda väärtust juurde asjaolu, et andmebaas käivitatakse vaid siis, kui klient seda reaalselt kasutab ning mahu muutus toimub vastavalt kliendi vajadustele.

Hoolimata Google’i ja Microsofti suurusjärgus olevate ettevõtete massiivsusest ei pea pilveteenuste kliendid tundma muret selle üle, kas nende küsimustele ja probleemidele ikka tähelepanu pööratakse. “Omast kogemusest tean ka, et keeruliste probleemide korral saab vastuse juba tunniga kätte. See kõik käib teenuse juurde,” sõnas Tammet.

Turvalisus on suurfirmade jaoks prioriteet number üks

Pilveteenuste juures on osade klientide jaoks olnud komistuskiviks andmete turvalisus – enamasti jõuavad meediasse just andmelekked, mitte ebaõnnestunud katsed mõne suurfirma andmebaasidesse tungida. Tammeti sõnul ei ole Amazoni või mõne teise sarnase lahenduse kasutajal vaja enda andmete turvalisuse pärast muret tunda. “AWS on võtnud turvalisuse enda jaoks kõige kõrgemaks prioriteediks ning täna vastab nende võrguarhitektuur kõige kõrgematele turvastandarditele,” lisas ta.

Huvilised saavad näiteks AWSi pidevalt uuendatud turvaaudititega, mis kannavad nime SOC 1-3, tutvuda veebis. Kogu AWSi turvapagas sisaldab endas juba põhjalikku kaitsesüsteemi, alates andmete krüpteerimisest ja kaitsest DDoS rünnakute eest kuni monitooringut ja logimist puudutavate võimalusteni. Näiteks kui klient soovib mõnda oma kontol olevat kasutajat blokeerida või kustutada, on tal selleks võimalus olemas.

Enamik tänapäeva andmeleketest saavadki alguse mõne ettevõtte vananenud (tihtipeale tähendab see ka ununenud) turvasüsteemidest, kuhu pahatahtlik häkker märkamatult sisse saab murda ning kust andmeid tihti nädalaid või isegi kuid saab lekitada, ilma et omanikud sellest teadlikud oleksid.

Kes viib kokku kliendi ja sobiva teenusepakkuja ning mis see kõik maksab?

Järjest enam kasvab nii pilveteenuste kui ka teiste teenusepakkujate seas inglise keelest tuletatud PAYG (pay-as-you-go) teenuste osakaal, mille kaudu saab klient valida täpselt need teenused, mis on tema äri jaoks vajalikud ning neid ka endale sobival ajal kasutada. PAYG teenuste trumbiks ongi see, et klient kasutab neid täpselt nii palju kui vaja ning maksab vastavalt kasutatud aja eest.

“Pluss on veel see, et pole vaja pikki lepinguid ja keerulisi litsentse. Pigem sarnaneb teenus tänapäeval juba vee ja elektri tarbimisega,” selgitas Tammet, kes tegeleb Solitas just pilvelahenduste tehnilisema poolega.

Üle 20 aasta tegutsenud Soome ettevõte viibki ühe tegevusalana kokku kliendid ja neile sobivad pilveteenuste osutajad. Sedasi vahelülina tegutsedes aitavad Solita eksperdid esiteks selgitada välja kliendi soovid ja ootused, pakuvad seejärel kliendile soovitusi ja nõuandeid sobivaimate lahenduste ja teenuste kasutamiseks ja valimiseks ning hoolitsevad süsteemi sujuva töö ees.

“Tihtipeale ongi nii, et klient tuleb sooviga ühte konkreetset asja saada ja tänu Solitale, kes siis selgitab projekti käigus välja kõik kliendi konkreetsed soovid ja vajadused, leitakse, et tegelikult oleks väikse probleemi lahendamise asemel mõttekam hoopis suurem lahendus valida, mitte ühte murekohta tulevikku edasi lükata,” ütles pilveinsener.

“Seega võib alati meie poole mistahes probleemiga pöörduda, küll meie kõik ülejäänud välja selgitame ja lahendused leiame.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.