Kui kogu järgnev lühemalt kokku võtta, siis näib Honor 8 olevat soodsam versioon Huawei P9-st ja sellisena kindlasti ostu väärt. Honor 8 hind peaks jääma 400 euro juurde ja see on saamas hinnapiiriks, mille võiks nüüd maksta tipptelefoni eest (kui iPhone kõrvale jätta). Sest Honor 8-l on olemas kõik tipptelefoni tunnused.
Libises asfaldile
Esiteks näeb see välja peen ja luksuslik nagu üks tipptelefon üldiselt on. Materjalivalikult katab alumiiniumkerega telefoni ees ja taga klaas, mida tootja nimetab “2,5D”. Turundusinimeste keeles tähendab see seda, et telefoni servades kaardub klaaskate ümaralt ja moodustab nii pehme ja mõnusa peotäie. Aga nagu peenemate kaupadega ikka, pole see väga praktiline ja eest ning tagant klaasja telefoni kätte võttes on esimene tunne “libe”. Nii juhtuski, et ka Geeniuse testis suutis Honor 8 lihtsalt käest libiseda ja nurgaga asfaldile maanduda, mis lõi ekraaniklaasi täkke. Nii on meie soovitus: peita filigraanne klaaskorpus mingi kaitsekopruse sisse või olla valmis oma edevuse eest maksma.
Kui korpuse allaserva vaadata, torkab sealt vastu kuidagi väga tuttav pilt: paremal servas kõlar, keskel laadimispistik ja vasakul kõrvaklapi pesa. Pea identne iPhone 6(s)-iga! Ja lähemalt vaadates tundub ümarate servadega klaasist Honor 8 üleüldse õunafirma telefoniga veidralt sarnane. See on igivana trikk ja ausalt öeldes pole seda mõtet hukka mõista, sest telefon on kena. Aga korpuse allservas äratab veel tähelepanu pistik – siin tuleb laadimiseks kasutada USB-C otsaga juhet ja see on üldiselt väga tore.
Tore on see ainuüksi sellepärast, et tänu USB-Cle võib keskmine inimene säästa oma elus kuni 194 ärkvel oldud tundi*, sest just nii palju kulub kokku “tavalise” mikro-USB juhtmega pistiku puhul proovimisele, kumbat pidi see nüüd sisse käib. USB-C pistik sobib pesasse mõlemat pidi. Lisaks lubab Android USB-C-ga ka trikke teha, mida vana juhtmega ei saanud.
Ent USB-C pistikul on ka suur miinus, nimelt normaalsetel inimestel napib sellise otsikuga juhtmeid. Jah, Honor 8-ga on karbis kaasas üks adapter koos kaabliga (aga karbis pole muide kõrvaklappe). Aga kui olete harjunud hoidma varukaablit autos ja tahate sellega uut telefoni laadida, siis taipate, et olete ajast maha jäänud. Teine juhtum: võtate telefoni tublilt koos juhtmega kontorisse kaasa ja pistate seal USB-pesasse. Jah, nii saab telefon voolu. Aga ei saa kasutada ühte Honori olulist müügiargumenti, kiirlaadimist.
Karbis oleva adapteriga õnnestus Honor 8-t laadida näiteks veerand tunniga viiendiku aku mahust, mis tähendab tunniga ligi 80%. “Vana” tavalise adapteriga läks laadimine mitu korda aeglasemalt. Kokkuvõttes: uue USB-C telefoniga tasuks üle vaadata ka kogu oma juhtmekollektsioon.
Aku enda kohta polegi muud öelda, kui et see peab ilusti keskmise tööpäeva vastu ja õnneks hoiab telefon hästi energiat ka ooterežiimis, kui seda üldse mitte kasutada.
Topeltkaamera, üksikpilt
Nagu Huawei paljudes varasemates mudelites nii on ka Honor 8 puhul sõrmejäljelugeja viidud telefoni taha ja see oskab kõiki vanu trikke (libistad näpuga sensori peal ülalt alla ja ning ekraanil sõidab alla ülemine sätete menüü jne). Sõrmejäljelugeja on väga kiire ja töötab ilma eksimata.
Ent sõrmejäljelugejast pisut ülal on Honor 8 kaameramoodul ja see koosneb kahest eraldiseisvast kaamerast nagu P9-gi. Aga ei maksa arvata, et nendega saab teha erinevaid pilte – ei, telefon kombineerib hoopis kahe kaamera fotod kokku ja tootja lubab, et tänu sellele on pildid kirkamad ja teravamad. Kas ka on? Tõesti ei oska öelda, sest ühte kaamerat ju võrdluseks kinni keerata ei saa. Piltide üldmulje on sümpaatselt mahe, nendelt ei leia samsunglikku värvikirevust, vaid värvid on pigem neutraalsed.
Huvitav võrdlus tekib Honor 8 ja P9 vahel. Viimase kaamera suur müügiargument oli, et see on tehtud koostöös legendaarse Leicaga ning see pakkus näiteks ekstravagantset mustvalget režiimi. Honori brändi esindaja meie regioonis rõhutas intervjuus Geeniusele, et selle telefoni kaamera pole seotud P9 ja Leica koostööga, kuid ei täpsustanud ka seda, kuidas Honor 8 ja P9 erineval moel niivõrd sarnase tulemuseni jõudsid. Kui läbinisti aus olla, jääb mulje, et Huawei on ehitanud lihtsalt kahe paralleel-kaameraga mooduli ja müüb P9 puhul sinna juurde pandud Leica logo – kuid Honor 8-ga saab sama asja soodsamalt kätte.
Peale rikkaliku “pro”-režiimi pakub Honor 8 muidugi ka oma tuntud järeltöötlust, mis esmapilgul üsna haarav on. Näiteks? Noh, esiteks, tavalise nutitelefoni kaameraga võiks teha näiteks sellise foto:
Huawei järelteravustamissüsteem lubab aga pärast pildistamist fotost teha sellise:
Palju parem, eks? Töötluse parameetreid saab kruttida ja virtuaalse “ava” täiesti lahti keerates saame lausa sellise pildi:
See on eriti tõhus portreede puhul, nagu esimese käepärase katseisiku pildistamine näitas:
Perfektne see muidugi pole ja virtuaalne teravustamine ning avaga mängimine ei saa siiski järgi päris füüsilise objektiivi tööle. Siin pildil on järeltöötluse pilt fokusseeritud keskel oleva jalgratta peale, aga kuigi nii ratas kui ka lenkstang on kaamerast sama kaugel, ei oska masin neid mõlemat teravaks sättida:
Huawei ehitab ise oma riistvara kuni protsessoritasemeni välja ja telefonis olev Kirin 950 kiibistik on kiire. Tõesti kiire. Ei, Geenius ei tee teaduslikke mõõtmisi telefonide riist- ja tarkvara protsessikiirustega, aga subjektiivne tunnetus ütleb, et telefon ei lohista jalgu. See tähendab, et nii igapäevaseid toiminguid tehes kui ka nõudlikemate 3D-mängude puhul riistvara järgi ei anna.
Telefoni kasutades tuleb arvestada Huawei loodud kasutajaliidesega EMUI, mis objektiivselt mõttes on täiesti korralik ja lihtne, kuigi maitse üle võib vaielda kõvasti. Kohati leiab see ka mõne kivi, mille taha komistada – näiteks ei suuda telefon mõni hetk täita lihtsat ülesannet, teha ekraanipilti, siis aga “ärkab”. Õnneks on need takistused erandid.
Honor alustas Huawei soodusbrändina ning kuidas tootja täpselt Honorit turul positsioneerib, jääb ausalt öeldes segaseks. Aga lõpuks polegi see tähtis, millisesse lahtrisse mingi müügimees selle oma koosolekul paigutab.
Tähtis on see, et Honor 8 on väga korralik telefon ja siin ei ole tehtud soodustelefonile omaseid allahindluseid. Võtame näiteks mälumahu, mida on kohe 32 GB, või valmidus toetada 300 Mbit/s kiiret 4G andmesidet.
Honor 8 teeb üsna mõttetuks Huawei kallima telefoni P9 poole vaatamise. Samas hinnaklassis saab praegu veel mulluse Sony Z5 Compacti, mille eelis mõne ostja jaoks väiksem ekraan. Selle raha eest pakuvad veel konkurentsi mullused telefonid nagu Samsungi S6, aga siinkohal tundub Honor 8 oma kaameraga isegi parem, kui mitte võrdne pakkumine. Ja siis tuleb veel võistlema sama hinnaga OnePlus – aga selle ost jääb ilmselt paljudel Eestis puuduva garantii ja järelteeninduse taha. Meie anname Honor 8-le aga selge ostusoovituse.
* Jah, ma mõtlesin selle statistilise näitaja välja, aga no olgem ausad, alati kipub mikro-USB juhe kõigepealt valetpidi käes olema.
Fotod: Hans Lõugas
