Juba paar aastat on Euroopas tugevalt kanda kinnitamas Hiina elektroonikatootja Huawei, kes esitles paar nädalat tagasi oma tänavust tipptelefoni P9. Telefoni esitledes rõhus Huawei seal olevatele kaameratele, mis arendati koostöös tunnustatud kaameratootja Leicaga. P9 on nüüd Eestis kohal võtsime selle testimiseks ette.

Positiivne esmamulje kadus kiirelt

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis mul ei ole Huawei telefonidega veel head kogemust olnud. Seetõttu olin ka P9 puhul valmis halvimaks, kuid telefoni esmamulje on väga positiivne.

Sel on tugev ja ilus alumiiniumist korpus, lisaks on P9 ka väga õhuke.

Edasi kasutusele võttes kadus positiivne emotsioon kahjuks kiirelt. Alustame kasvõi sellest, et telefoni esmasel seadistamisel peab valima regiooniks Eesti ning sel juhul määratakse telefoni keeleks automaatselt eesti keel. Kindlasti leidub neid inimesi, kellele on see meeltmööda, kuid mina ei ole üks neist. Kõigi oma arvutite ning muude seadmete puhul eelistan kasutada inglise keelt, seetõttu soovisin seda muuta ka P9-l. Sätetes ringikolades leidsin küll õige koha üles, kuid taaskord silmitses mind seal regiooni valik. Selgub, et Huawei ei annagi telefoni keeleks valida mõnd keelt, mis ei ole valitud regioonis laialt levinud. Kuigi testi vältel asus telefon füüsiliselt Eestis, pidime inglise keele kasutamiseks tegema talle selgeks, et ta asub hoopis Inglismaal.

Eelinstallitud äppide üleküllus

Huawei kasutajaliides ei ole kõige ilusam, kuigi Samsungi ja LG kasutajaliidesed on kohati isegi koledamad. Kõige rohkem riivavad silma äppide ikoonid, mille puhul telefon "kirjutab üle" äppide loojate päriselt tehtud ikoonid, eriliselt paistab see silma Messengeri ja Instagrami puhul (vt pildil).

P9 on juba esimest korda käivitades täis suure hulga äppe, mängudest näiteks Puzzle Pets, Dragon Mania, muudest Booking.com, EyeEm, WPS Office ja nii edasi. Kahjuks on enamus eelinstallitud äppidest on täiesti ebavajalikud ja võtavad telefonis lihtsalt ruumi. Jah, ka teised tootjad panevad oma äppe peale, kuid sellist kogust ei ole ma veel varem näinud.

Anomaaliad äppidega

Äppidest rääkides peab ära mainima ka selle, et mitmed neist jooksid korduvalt kokku ja see on suur probleem. Ilma, et oleks telefoniga midagi ebatavalist tehtud, kippusid mitmel korral avatud äpid hanguma või jooksid kohe kokku. Seda juhtus Facebook Messengeri, Instagrami, Chrome'i ja eriti tihti tootja enda tehtud kaamera-äpiga. 

Kaamera-äpi suurimaks anomaaliaks oli see, kui ta avanes nõnda, et ekraanil kuvati musta pilti ning vaid Androidile kohast "tagasi" nuppu. Ekraanil ei olnud mitte midagi muud ning sealt väljumiseks pidi vajutama telefoni küljel olevat füüsilist sisselülitamise nuppu. 

See ei ole ilmselgelt normaalne ja samad äpid teistel Androidiga telefonidel töötavad hästi.

Kõik on ainult halb, või on midagi head ka?

P9 positiivsed küljed on telefoni tagapool. Seal olev sõrmejäljelugeja teeb kiirusega silmad ette isegi iPhone 6s-ile. Ilusale disainile ja kiirele sõrmejälgelugejale lisaks on telefonil oma suuruse kohta väga kvaliteetne ja valju heliga kõlar, mille kohta võiks ninanipsuna HTC-le isegi öelda "BoomSound". Veel üheks positiivseks asjaks on USB-C ühenduspesa, millega saab laadimiskaablit mõlemat pidi telefoni pista.

Kõige suuremat kiitust väärib aga koostöös Leicaga arendatud kaamera, mida on tagaküljele mahutatud lausa kaks.

Üks kaamera jäädvustab pildi värviliselt ning teine must-valgelt. Tänu sellisele kooslusele on võimalik pilte jäädvustada suurema värvigammaga. Laserfookuse abil saab pildistades fookuspunkti kiiremini ning täpsemalt määrata. 

Kaamera osas on Huaweil igati õigus seda suurelt esile tõsta, kuna see ongi kiitmist väärt. Pildid tulevad väga hästi välja ning teevad pika puuga ära paljudele teistele telefonidele. 

Et P9 kaamera võimekust paremini demonstreerida panime ta võrdlusesse iPhone 6S Plusi kaameraga, vaata võrdlust siit.

Teavitused ei jõua kohale

Kuna tegu on ikkagi telefoniga, siis testisime ka seda funktsiooni. Tallinnas ja Tartus sai P9 sellega ilusti hakkama, sama saab öelda ka Viru rabas ja Nõmme metsades helistamise kohta. Küll aga läks lähedussensor helistades sedavõrd mustaks, et kõne ajal oli võimatu ekraani kasutada. 

Siit tuleb sisse järjekordne miinus. Vähemalt neli korda avastasin, et mulle on helistatud, kuid ma ei kuulnud helisevat telefoni. Need olukorrad olid sellised, kus ma ei olnud suure helifooniga keskkonnas ja oleksin pidanud helinat ilusti kuulma. Nagu eelnevalt mainisin, on kõlar küll väga valju ning kvaliteetne, kuid mulle arusaamatul põhjusel ei kuulnud ma mitmel korral helisevat telefoni. Kuidas see võimalik on, jääb müstikaks.

Sarnane olukord oli ka äppide teavituste kohta, mis samuti ei tulnud kohale. Sätetest on küll kõik sisse lülitatud, aga kohale need ei jõua. Nõnda jäid mitmed kiireloomulised e-kirjad ning sõnumid märkamata. 

Kraba kaaslaseks kaasa akupank

Huawei P9 puhul ei saa kuidagi mööda akupangast, mis on hädavajalik kaaslane. Keskmise kasutuse juures, mis sisaldas Facebookis sirvimist, sõnumiäppide ja veebibrauseri kasutamist, pidas aku vastu umbes kella seitsmeni õhtul. Siis jäi akut alla kriitilise 2% ja telefon lakkas töötamast.

Kui nüüd vaid kujutada ette, et oleks veel mõne YouTube'i video või Spotify striimi avanud: oh seda õudust, kas siis oleks aku juba kell 15 saanud tühjaks? 

Lõpetuseks toon välja veel ühe negatiivse kogemuse, mida Huawei uue lipulaevaga kogesin. Mingisel arusaamatul põhjusel ei käivitunud soovitud hetkel telefoni välk. Proovisin erinevaid trikke, kuid lõpuks aitas vaid telefoni täielik taaskäivitus.

Lugedes kõik plussid ja miinused kokku leian, et meie testis olnud telefonil oli rohkem miinuseid. P9 tugevused on tagaküljel: kaks kaamerat ja kiirele sõrmejäljelugeja. Kuid P9 puhul jooksid äpid liiga tihti kokku ja aku ei pidanud piisavalt kaua vastu. Loodetavasti on enamik miinustest tarkvaraliselt parandatavad.

Fotod: Ronald Liive