Ainulaadne võimalus: Starship otsib spetsialisti, kes tunneb end koduselt nii elektroonika- kui ka tarkvaramaailmas

Starshipi Mustamäe serval asuvas peakontoris arendatakse maailma juhtivat pakirobotifirmat - väikest kuukulgurit meenutavat kuue rattaga robotsõidukit, mis lahendab viimase kilomeetri kullerteenuse väljakutset. Just nüüd on võimalus robotiplatvormi tiimiga liituda spetsialistil, kes tunneb end koduselt nii elektroonika- kui tarkvaramaailmas, ühendades oma oskuste ja teadmistega kaks valdkonda.

Starshipi tiimi uuele töötajale ei esitata tööle asudes tervet rida nõudmisi tehnoloogiate tundmises. Oluline on hoopis see, et uus tiimiliige on valmis ise õppima, leidma igale väljakutsele lahenduse. Sest väljakutseid jagub ja tihtipeale luuakse lahendusi, mida maailmas keegi teine varem pole loonud.

Ent mida saab Starship uuele tiimiliikmele pakkuda? Vastused annab ettevõtte vanem-elektroonikainsener Sulo Kallas, kes liitus Starshipiga juba selle algusaastatel.

Miks just Starship? Tehnoloogiavaldkonnas on konkurents töötajatele tihe, millega te meelitate just enda juurde tulema?

Me teeme midagi, mille kohta mõned aastad tagasi öeldi, et see pole võimalik. Oleme viimase kilomeetri tarneteenuse robotiseerimises maailma juhtiv firma, kes pakub sellele traditsioonilisele teenusele alternatiivi. Mitte üks juhtivatest, vaid juhtiv, sest tõesti ei tule praegu pähe kedagi teist, kes oleks nii kaugele jõudnud.

Meil on ka selge eesmärk ja visioon, mida töötajad näevad ning tunnevad - meie tööl on mõju ja käegakatsutav tulemus. Meil kuulatakse inimest, on palju valikuvabadust ja puudub hierarhiline ülevalt alla korralduste jada. Igaüks võib oma arvamuse välja öelda ja pakkuda oma lahendust.

Mis on sind ennast hoidnud sel tööl kõige enam motiveerituna ja mis osa oma tööst kõige enam naudid?

Mulle meeldib Starshipis see, et tehakse õigeid otsuseid. Mul oleks keeruline töötada organisatsioonis, kus juhtkond teeb asju, mis pole ratsionaalsed. Meil on ühine eesmärk: lahendada maailmas viimase kilomeetri kojukandeteenuse väljakutse ja jõuda oma robotitega igasse maailma nurka. Selle nimel töötab kogu meeskond.

Firma algataja Ahti Heinla on samuti insener, kes ühe asutajana siiamaani ise tarkvara loob. Ta on programmeerija taustaga ning andekas loov tarkvarainsener. Ahti on suutnud hoida firma sellisel kursil, kus keskendutakse olulisele - oma toote ja teenuse arendamisele.

Mulle meeldib ka see, et igaühel on võimalus ettevõtte arengut mõjutada. Seltskond, kellega igapäevaselt kokku puutun, on väga mõnus. Siin töötavad väga helged pead, võiks lausa öelda, et iga teine inimene on geenius. Üheks põhjuseks on muidugi see, et mulle läheb korda see, mida me saavutada tahame.

Millega teie meeskond Starshipis tegeleb ja mis on teie jaoks olnud seni kõige huvitavamad väljakutsed?

Töötan platvormitiimis, mis ühendab kaks valdkonda. Ühelt poolt tegelevad mehaanikainsenerid mehaanilise osaga, teiselt poolt kirjutavad tarkvarainsenerid tehisintellekti, navigatsiooni, masinnägemise ja muid programme. Tegeleme nii elektroonika, riistvara kui ka tarkvaraga.

Me ei kirjuta tehisintellekti koodi, mis robotit midagi tegema paneb. Pakume sellele pigem tehnoloogilist platvormi. Projekteerime sealjuures elektroonikamoodulid ise ja ei kasuta enamasti standardseid elektroonika lahendusi. 

Elektroonika moodulite juurde käib kindlasti ka märkimisväärselt palju programmeerimist. Meie platvormitiim tegelebki sellega, et oleks olemas toimiv operatsioonisüsteem, arendame draiverid ja loome muu vajaliku toe robotit juhtivale tarkvarale – et see saaks ühenduse füüsiliste komponentide ja anduritega. Teeme üsna sügaval tasemel embedded arendust ja ka mitte-embedded arendust. 

Kas see tähendab seda, et jootekolb tuleb üsna sageli kätte haarata?

Tõesti, jootekolbiga mässamist jagub, aga mitte selles mõttes, et me uusi mooduleid ise valmis joodaks. Ka esimese prototüübi tellime tehasest, sest ise põlve otsas elektroonikat enam ei tehta. Aga kui prototüüp tuleb, siis harva hakkab see kohe veatult tööle, teeme alguses siiski üsna palju täiendusi ja parandusi, ka jootekolbi läheb vaja.

Osad inimesed meist valdavad mõlemat, nii riist- kui tarkvara. Mõned on näiteks draiveritarkvara kirjutajad ja peavad riistvarast rohkem teadma, kui tavalised programmeerijad. Need, kes tavapäraselt tarkvaraarendusega tegelevad, nemad tavaliselt riistvara süvitsi ei tunne. Põhimõtteliselt tegeleb meie tiim selle alaga, kus tark- ja riistvara kokku saavad.

Keda te oma meeskonda juurde otsite ja mida ta peaks oskama?

Me ei otsi konkreetset inimest kindlate oskustega, vaid otsime andekat inseneri, keda huvitab riistvara ja tarkvara piiril tegutsemine. Kui ta on tugev elektroonikas, siis otsime teda. Kui ta on tugev tarkvaras, siis teda otsime ka. Kui ta oskab mõlemat, siis seda parem.

Paratamatult tegeleme igapäevaselt täiesti uute asjadega, meil pole võtta sobivaid valmislahendusi. Seega teeme uusi lahendusi, mida maailmas sellisel kujul üldse varem pole olnudki. Selle jaoks on vaja tiimis inimesi, kes ei tee seda, mida talle ette öeldakse või kästakse, vaid pigem vajame loovat spetsialisti, kes saab aru, mis on vajadus ja oskab välja mõelda, milline lahendus seda vajadust täidab. Mõnikord on vaja lahendust, kus on lihtne elektroonika ja keeruline tarkvara, mõnikord vastupidi. 

Otsime lahtise mõtlemisega inimest, kes leiab sobiva lähenemisviisi. Otsime sisuliselt lahtist inseneri mõtlemist. Inimest, kes näeb kõigis probleemides väljakutset leida lahendus, mitte ei näe probleemides takistusi. Tegelikult on meil ju pea kõik asjad probleemsed, mis vajavad hea lahenduse väljamõtlemist. Kui tuua näiteid, siis võiks ta olla näiteks programmeerija, kes on ka võrkudega palju kokku puutunud või elektroonikainsener, kes oskab analoogelektroonikat kokku joota.

Kuidas uus töötaja end täiendab ja uusi oskusi juurde õpib?

Selles valdkonnas saab töötada hästi see, kes oskab end ise koolitada, kuigi muidugi koolitusvõimalusi on ka. Meie ettevõttes pole koolitamine vaid klassikaline kursustel käimine. Oskuste täiendamine käib ka näiteks läbi mentorluse. Igal aastal on meil mentorlusprogramm. Õpetame sellega uusi tulijaid ning töötajad saavad ise öelda, kelle mentorluse all nad tahavad olla.

Milliste iseloomuomadustega teie tiimiga liituv inimene võiks olla ja milleks valmistuda, kui tööle tuleb?

Kuigi see on võimalik, siis täna pole platvormitiimis ühtegi inimest, kes saaks täiesti üksi oma asja ära teha, sest me seisame silmitsi keeruliste väljakutsetega. Alati peab suhtlema ka teistega. Peame jälgima, et platvormi kasutajate vajadused oleks täidetud.

Suhtlema peab näiteks programmeerijate ja mehaanikutega. Heaks näiteks on roboti lukud. Elektroonikat ja tarkvara on vaja seal selleks, et luugi lukumehhanismi liikumisel aru saada, kas see on kinni või lahti või hoopis kinni kiilunud.

Praeguseks on Starshipi robotid kohale toimetanud 1,5 miljonit saadetist, selle aja jooksul on olnud ka rikkeid ning me peame neid uurima ja lahendama, suheldes teiste tiimidega ja sealhulgas päris palju ka hoolduse meeskonnaga. Kuna me pakume viimase kilomeetri kullerteenust, siis peame ise tegema roboti, mis on igapäevases kasutuses vastupidav ja mida oleks kerge hooldada. Ootame oma tiimi inimest, kes on suhtlemisvõimeline ja isemõtleja, heade lahenduste leidja.

Mis on olnud kõige keerulisemad lahendused, mis on tulnud teie tiimil välja mõelda?

Kõige suurem töö oli see, kui viisime oma kaamerate arvutite külge sidestamise plaadi moodsa PCI Expressi peale. See oli kõige suurem üksikprojekt, mis meil seni olnud. See on PCI Express laienduskaart, mis võimaldab robotis oleva arvuti külge ühendada üle kümne kaamera ning muid kiireid seadmeid ning muuta nad operatsioonisüsteemile ning rakendustarkvarale kättesaadavaks.  Sellest kõigest ma siiski väga üksikasjalikke detaile ei saa avaldada.

Kaamerad, radarid, mootorikontrollerid – kõigi nende komponentide elektroonika on meie tehtud ning ka need tööd on olnud üsna keerulised. Kui nüüd veelgi tehnilisemaks minna, siis lahendasime kaardi FPGA baasil. PCI Express FPGA kaart aitab andmesidet andurite, kaamerate ja pardaarvuti vahel eriti kiiresti suures mahus liigutada.

Millega tiimiliikmed muidu vabal ajal tegelevad, kas hobid on hoopis teisest valdkonnast?

Platvormitiimis kipub ikka nii olema, et kodus oleme üsna samadest teemadest huvitatud. Kõik on mingi insenerikiiksuga inimesed, kes teevad vabal ajal enam-vähem samu asju, tegeledes mõne laheda elektroonika-, mehaanika- või arvutihobiga.

Aga eks selles valdkonnas nii kipub olema. Kui tahad hobi ja töö ühendada, siis see on just õige töökoht, kuhu tulla.

Tutvu töökuulutusega lähemalt SIIN!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.