Milline võiks välja näha e-hindamise tulevik ning kas ja millal läheb meie haridussüsteem täielikult üle e-hindamisele? Millised suured muutused leiavad aset meie hindamissüsteemis just praegu? Neile küsimustele vastavad Haridus- ja Noorteameti (Harno) testide- ja hindamise osakonna juht Aimi Püüa ning Merit Kangro analüüsibüroost. 

Hindamine digitaalseks

Haridus- ja Noorteamet on e-hindamisega tegelenud juba rohkem kui kümme aastat. Nüüdseks üle kümnendi kestnud protsess sai alguse e-tasemetööde loomisest ning on praeguseks hetkeks jõudnud etappi, kus lisaks iga-aastastele e-tasemetöödele on koolidele kasutamiseks loodud hulk erinevaid digitaalseid hindamisvahendeid alates e-ülesandekogudest kuni lähtetasemetestideni. 

“Jalgu seinale panna aga veel kindlasti ei saa,” tõdeb Püüa. “Ees seisab tõenäoliselt kogu projekti kõige põnevam ja katsumusterohkem aeg – viia nii põhikooli lõpueksamid kui ka riigieksamid elektroonsele kujule. Nagu iga suur muudatusprotsess vajab ka see edu saavutamiseks loovaid ja julgeid eestvedajaid. Inimesi, kes suudavad mõelda kastist väljapoole ning on valmis töötama selle nimel, et algul võimatuna näivad asjad võimalikuks muuta.” 

“Millal ja millises mahus eksamite puhul pabermaailm minevikku jääb, ei oska täna täpselt öelda. Hetkel töötame aga selle nimel, et võtta esimesed e-eksamid kasutusele juba aastaks 2025,” lisab ta. 

Võimalus teha midagi olulist

Hindamissüsteemi arendamise nimel asuvad Haridus- ja noorteametis tööle ka tulevane analüütik ja e-hindamise korraldamise projektijuht. “Ei saa ju e-hindamist läbi viia ilma kvaliteetsete hindamisvahenditeta. Selle nimel ka meie analüütikud igapäevaselt töötavad,” räägib Kangro. 

“E-hindamisele üleminek avas meie jaoks uksed uude maailma – andmemaailma. Nii suurt hulka haridusalaseid andmeid, kui on Harnol, ei ole Eesti riigis tõenäoliselt kellelgi teisel. Pigem on puudus andmehuvilistest, kes oleksid valmis nende andmetega töötama ja seeläbi Eesti haridusse panustama.” 

Püüa lisab, et põnevad asjad on alles ees ootamas: “See, mida me täna teeme on epohhi loov etapp. See on ainuvõimalus tulla ja olla osaks, millegi nii põhimõttelise muutmisest.”

Harno töökorraldus on paindlik. “Inimesed saavad oma aega ise planeerida ning kontoris käimiste üle otsustada. Vajadusel saab kaugtööd teha ka näiteks Kasahstanist, kus üks meie meeskonnaliikmest asub,” räägib Püüa. 

Kõige olulisemad märksõnad on Püüa sõnul asjatundlikkus, avatus, hoolivus, usaldusväärus ja koosloome. “Oleme tuleviku vaatavad ja eesmärkidele suunatud.”

Kui tunned, et just sina võiksid olla Haridus- ja Noorteameti uus analüütik või e-hindamise projektijuht, siis kasuta võimalust ning kandideeri kohe!