Töökuulutus

Fractory kaasasutaja Rein Torm uue idufirma sünnist: müüsime maha autod, jätsime senise elu ja läksime kolmekesi Riiga

Fractory esimene tellimus läbi veebiplatvormi. Vasakult Fractory asutajad Rein Torm, Martin Vares, Joosep Merelaht.Foto: Fractory erakogu.

Fractory kaasasutaja Rein Torm oli Skype’i arendaja, kes jättis stabiilse ja tasuva töö, et hüpata pea ees tundmatusse ning ehitada kaaslastega nullist üles oma start-up. Nüüd, neli aastat hiljem, räägib ta Geeniusele idufirma loomise võludest ja valudest. 

Mis sind toona motiveeris kogu senist tööd maha jätma ja nullist alustama? 

Mul hakkas igav, tekkis kerge rahutus. Olin Tartus Naiivis ja jõin õlut, kui nägin meie praegust tegevjuhti Martinit, keda juba ammusest teadsin. Ta rääkis, et on loomas idufirmat, aga ei oska ühte probleemi ise lahendada. Martin küsis minult, kas ta peaks selleks programmmeerimist õppima hakkama. Mina vastasin, et sel ei ole mõtet, sest see võtab terve igaviku aega. 

Fractory idee sai alguse sellest, et automaatselt hinnastada lehtmetalli lõikust. Selle üheks osaks on CAD failide geomeetria analüüs, mida seni ei oldud suudetud teha. Tänaseks on Fractory platvorm, mis annab tellijale kohese hinnastuse - platvormile laetakse üles vajaliku detaili kolmemõõtmeline mudel. Selle põhjal arvutab platvorm väga täpselt võimaliku tootmise hinna, võttes arvesse saadavalolevate tootjate võimekused ja masinapargi.

Järgmisel hommikul jäin sellele kõigele mõtlema. Mul tekkis trots. Hakkasin teemat internetist uurima ja palusin Martinil saata  mõned testfailid, millega oma lahendust katsetada. Kui sain vastuse, et need on õiged, tekkiski esimene “ahhaa”-moment. Kuigi ma ei teadnud midagi tootmisest, kutsuti mind tiimiga liituma. Kõik oli alles idee tasandil. Läksin juhtima tehnoloogia poolt ja sellest saigi alguse Fractory asutajate tiim. Esimene arendaja, kes on tänaseks päevaks tiimijuht ning paar teist liiget olid tiimis juba olemas. 

Millised olid Fractory algusajad?

Hakkasime asja õhtuti töö kõrvalt arendama ja meil tekkis võimalus saada Lätis toimuvasse kiirendisse nimega Startup Wise Guys. 160 idee hulgast valiti välja 25 ning kutsuti Riiga, kus oma ideed pitch’ida. Tagasiteel Eestisse, kuskil Rõngu juures, saime kirja, et meie idee on vastu võetud. See tähendas, et pidime jätma kogu senise elu ja kolmeks kuuks Riiga kolima. 

Rääkisime kõik oma asjad tööl selgeks ja saime kahe nädalaga tulema. Enda idee arendamiseks saime kiirendilt 20 000 eurot. Mingil hetkel müüsime veel oma autod ka maha, sest ei näinud enam mõtet liisingut maksta. 

Sealne elu kujutas endast ainult tööd – kahe ja poole kuuga pidime ehitama valmis töötava lahenduse. Seejuures oli väga oluline, et kogu tiim oleks samal lainel, sest algusaegadel on graafik väga hektiline. 

Õnneks ei olnud toona kellelgi eluasemelaene või lapsi. Selles mõttes ei pidanud ma ka liialt põdema, kui kõik metsa läheb – tarkvaraarendajana leiaksin veel tööd. Riiga läks aga ka neid, kes võtsid palju suuremaid riske. Ühes meeskonnas tuli näiteks töölt ära inimene, kellel oli perekond ja kaks last, kelle eest vastutada. 

Mis sai pärast Riias elamist?

Pärast Lätis käimist kolisime koos Tartusse, et asja edasi teha. Meil läks hästi ja tekkisid ka esimesed kliendid, aga kiirendist saadud raha hakkas otsa saama. Õnneks ei lõhkunud see meie kooslust, vaid tegi pigem tugevamaks ja suunas lahendusi otsima. 

Rahaprobleemid näitasid tegelikult, kuidas tiim koos püsib. Seda oli hästi hea näha, et kõik hakkasid lahendusi otsima. Siis nägimegi, et meil on võimalus leida endale investoreid, sest olime juba mingit potentsiaali näidanud. 

Esimene investeering tuli Ivo Remmelgalt, kes oli esialgu mentoriks ja nõustajaks. Hiljem tutvustas ta meie äri ka teistele ingelinvestoritele.  Samal ajal võtsime osa Nordic Angel Program-ist, kus osales 100 teist idufrmat ja ainult ühel oli võimalus saada äriinglitelt 250 000 eurot. Selle kiirendi me ka võitsime.  Lisaks saime Soome riskikapitalifondilt juurde 100 000 eurot. See oligi meie esimene rahastamisvoor ja sealt edasi ei pidanud kunagi täiesti nulli jooksma. 

Kuidas läheb Fractoryl praegu?

Tänaseks oleme eksisteerinud kokku neli aastat ja meil on 63 töötajat. Suvel kaasasime ka A-seeria rahastusvooruga 7.5 miljonit eurot, mida kasutame toote funktsionaalsuse arendamiseks ja laienemiseks uutele turgudele. Praeguseks tegutseme Suurbritannias, Balti riikides ja Põhjamaades ja tänavu liigume USA-sse, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Need on kõik suured tööstusriigid, kes on ärikultuurilt vastuvõtlikud välisettevõtetele. 

Ühe turu avamise jaoks tehtav pingutus on laias laastus sarnane  - aga mida suurem on riik, seda  rohkem on seal lõpptarbijaid ning seda mõistlikum  on sinna laieneda, mistõttu ka esimesena praegu just USA-sse oleme minemas.

Fractory Eesti tiim jõulupeol.

Millist nõu annaksid teistele? Kuidas alustada oma ettevõtte loomist?

Kui tekib mistahes idee, siis alguses peaks seda valideerima – kas keegi peale sinu ka sellest vaimustuses on? Võib-olla potentsiaalsetele klientidele ei olegi see nii põnev. Seetõttu tuleks enda ideed ka klientide peal valideerida ja mõelda, kas sektor, kuhu toode mõeldud on ka väärtust samamoodi näeb. 

Samuti tuleks leida enda kõrvale kaasmõtlejad, et katta ära vajalikud oskused idee elluviimiseks – koos on alati kergem. Kasuks tulevad igasugu oskused – minu puhul näiteks IT-haridus. Ja kui huvi on olemas, siis tuleb hakata lihtsalt katsetama ja ideed testima. Kindlasti on oluline ka see, et keegi peaks jagama valdkonda, kus tegutsete. Meil oli selleks Martin, kes töötas enne insenerina – ta teadis tööstust ja valdkonda ning oli nii valdkonnast arusaamisel ja idee valideerimisel suureks abiks. 

Kust sai alguse sinu huvi IT-valdkonna vastu?

Olin gümnaasiumis veebilehti pinnapealselt katsetanud ja noorena palju arvutimänge mänginud. Ülikooli minnes kandideerisin geeni- ja infotehnoloogiasse, kuid mõtlesin, et ei näe end ikkagi päevast päeva laboris istumas. Seetõttu jäigi ainult üks variant – infotehnoloogia. 

Sain kiirelt aru, et see valdkond mulle sobib. Algoritmide ja programmeerimisega tegelemine oli väga huvitav, kuna mulle meeldis koolis matemaatika. Kui nüüd mõelda, siis näitabki huvi matemaatika vastu – kuidas lahendada probleeme ja tekstülesandeid – et IT võiks inimesele sobida. 

Mis ülesanne on sul Fractorys praegu?

Mina juhin täna tiimi, mis koosneb tarkvaraarendajatest, tootejuhtidest ja andmeanalüütikutest. Ühes tiimis olen ka tootejuht. Alguses olin arendaja ja tootejuht, aga tiimi kasvades olen saanud keskenduda rohkem tootejuhtimisele. Nii olengi jäänud toote eest vastutama – juhin meeskonda ja hoolitsen, et toode liiguks õiges suunas. Aeg-ajalt aitan arendajatel lahendada ka arhitektuurilisi probleeme. 

Kaasasutaja Rein Torm.

Milline on hea juht?

Hea juht peab kiiresti arenevas ettevõttes oskama valida tiimi õiged inimesed. Kogu tööd ei jõua ise ära teha ega kontrollida – sind on ainult üks. Seetõttu peab valima tööle need, kes on mingis valdkonnas sinust targemad. Juht peab andma neile vabaduse ja suunama õigele rajale, kuid üldiselt laskma spetsialistil ise lahendusi leida. Oluline on ka avatud suhtlus – kõigist probleemidest peab saama juhiga rääkida. 

Millise taustaga inimesed Fractorys töötavad?

Praegu on meie tarkvara-tootearendustiimides 17 inimest. Kõigil on erinev taust: on inimesi, kes tegelesid Estcube’iga, mõni käib küberturbevõistlustel hobina, meil on ka doktorikraadiga elektroenergeetik, inimesi, kes on töötanud varem tööstuses, teinud ärianalüüsi. Näiteks meie turundusjuht on mehaanikainseneri haridusega ning ettevõttes on veel põneva taustaga inimesi, kes on meie juures kannapöörde teinud. Hindame lahtise peaga inimesi, kes tulevad mingit kindlat probleemi lahendama. Ühesõnaga – koos on väga kirju seltskond.

Mis oskused on heal arendajal?

Oskus mõelda kaasa, tahe lahendada probleeme. Me ei otsi inimesi, kes oskavad lihtsalt koodi kirjutada, vaid neid, kes tahavad ühise eesmärgi nimel tööd teha ja lahendusi pakkuda. Arendajad peavad suutma mõtestada lahti erinevaid keerulisi probleeme - näiteks hinnastusalgoritmide osas -  ja pakkuda vastavalt lahendusi. Koodikirjutamine on ainult väga väike osa arendaja tööst. 

Tähtsad omadused arendajate puhul on ka iseseisvus, avatus uutele asjadele ja kõrge riskitaluvus. 

Me töötame keskkonnas, mis on kiirelt muutuv, mistõttu peavad kõik kaasa liikuma ja end arendama. Kui inimene tunneb, et tahab ise kasvada, siis sobib ta ka kiirelt kasvavasse ettevõttesse. Iga uue inimese panus muudab ettevõtte kulgu.

Kuidas saada Fractorysse tööle?

Tuled ja koputad Tallinna kontori uksele (ütleb muiates – toim.). Tegelikult on meil rohkem informatsiooni selle kohta koduleheküljel. Värbamine näeb välja nii, et esmaintervjuus tunnetame, kuidas inimene üldse meie keskkonda sobiks ja samal ajal üritame edasi anda, mis on Fractory potentsiaal ja mida huvitavat siin tehakse. Siis on ka tehnoloogiline pool – kohapeal tehakse coding exercise. See on lühikene algoritmi ülesanne, mis näitab, kuidas inimene mõtleb. Kõige viimases voorus on intervjuu kaasasutajaga. 

Miks töötada Fractorys?

Meie igapäevatöös on palju huvitavaid probleeme - näiteks kuidas lahendada ja ehitada täpset hinnastust erinevatel turgudel, erinevatele tootmisprotsessidele. Kuidas anda insenerile tagasisidet tema disaini kohta ja kuidas seda visualiseerida. Kuidas CAD-failist keerukamat geomeetriat lugeda ja tuvastada. Kuidas lahendada transpordi hinnastust väga suurte tellimuste puhul jpms. 

Fractory platvormi kaudu tellivad nii suured kui väikesed tegijad väga ägedate tööde jaoks, sh

nimekad tegijad lennuki- ja autotööstuses. Hetkel töötab meil juba 63 inimest, ning kasv järgmiste aastate jooksul saab olema ülikiire. Tarkvara- ja tootetiimis on hetkel 17 inimest ja plaan on järgmise aastaga kasvada 30 inimeseni. Uuel aastal avame kontorid USA-s, Itaalias ja Prantsusmaal ja lisame tootesse palju uut võimekust. Nõudlus on tugevas kasvutrendis ja tööstuse areng on muutumas oluliselt jätkusuutlikumaks, lähemale lõpptarbijale ja Fractory ärimudel panustab sellesse väga tugevalt.

Sõna saavad arendajad: saame enamikest failidest vähem kui sekundiga arvutada tootmishinnad

Uurisime kolmelt Fractory arendajalt, mis neid selles ettevõttes töötamise juures kõige rohkem paelub ning milline sündmus neil näo naerule ajas.  

Kõige ägedam asi, mida Fractorys olete teinud/arendanud? 

CNC arendaja Kauri sõnul on kõige põnevam CAD-failide töötlemiseks vajalike algoritmide väljatöötamine. “Me arendame omaenda CAD-tarkvara, millega tuvastame kasutajate CAD-faile,” sõnas ta. “Selle põhjal saame enamikest failidest vähem kui sekundiga arvutada tootmishinnad. Kuna meie eesmärk on kohene hinnastamine, peame me asju tegema teisiti kui tavapärased CAD-rakendused, aga see teeb ka meie töö huvitavaks.”

Arendaja Lauri peab kõige ägedamaks seda, et ta sai tööle tulles alustada platvormi ehitamist päris algusest, valides selleks endale meelepärased tööriistad ja raamistiku. Ervin toob välja, et tema jaoks on kõige põnevam 3D-vaade platvormil. “Üksinda ei tee ega arenda midagi, kõik on tiimitöö. Samas olen vähemal või suuremal määral saanud võimaluse kõigele käe külge panna,” märkis ta. 

Miks Fractory?

Kauril oli eelmisest tööst väike kokkupuude projekteerimise ja metallitööstusega. “Kui ma Fractory kohta kuulsin, tundus see väga äge idee, sest ma nägin, kui mugav ja väärtuslik see inseneridele oleks. Mul oli ka aimdus, kui keerukas see probleem on, ja ma tahtsin aidata seda lahendust valmis teha.” 

Lauri sõnas, et tööd võib teha ükskõik millises ettevõttes, aga arendada suure potentsiaaliga toodet, mis muudab maailma – seda saab teha vähestes kohtades. Fractorys on tema sõnul väga ühtehoidev ja samal lainel võbelev kollektiiv. “Kui ettevõtet juhivad inimesed, kes on mõistvad, toetavad, inspireerivad, motiveerivad ja kellele saab alt üles vaadata (kuigi ma olen neist kasvult pikem), siis pole nagu väga põhjust, miks ma peaks tahtma kusagil mujal töötada,” rääkis Lauri.  

Ka Ervinit paelub Fractory puhul mõnus ja toetav tiim, aga ka mõistlik ja eesmärgipärane lähenemine, pea olematu bürokraatia ja huvitavad väljakutsed. 

Lemmikolukord või sündmus Fractorys?

Parimad mälestused on Kauril seotud ettevõtte ürituste ja väljasõitudega: grillipeod Tartu kontori rõdul, suvepäevad ja muud sarnased üritused, aga ka erinevad mänguõhtud väiksemate seltskondadega. Temaga nõustub Lauri: “Lemmikolukorraks saan nimetada eksprompt väljasõitu terve kollektiiviga Horvaatiasse ja sealseid ühiseid seiklusi.” 

Tunned, et sinul on tahe ja oskused, et Fractorys kaasa lüüa? Rohkem infot tööpakkumiste kohta leiad SIIT




            
            
            
            
            
            

            
            

            
            

            
            
            

          

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.