Töökuulutus

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub tööd loodust hindavatele IT-spetsialistidele

Sõbralik tööõhkkond on üks suuri plusse, miks inimestele meeldib KeMITis töötada. Seda ilmestavad ka eriilmelised ühisüritused, milles koos osaletakse.Foto: KeMIT

Sul on olemas pikaaegne IT-alane kogemus, õpid veel koolis IT-d, matemaatikat või loodusteaduseid ning tunned, et soovid oma erialase töö kaudu panustada Eesti elukeskkonna säilimisse? Kui sa ennast ära tundsid, siis on keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusel (KeMIT) hea pakkumine.

KeMIT otsib oma ridadesse pidevalt uusi töötajaid. Teiste hulgas oodatakse tööle kasutajatoe spetsialisti, infoturbespetsialisti, küberturvalisuse analüütikut, projektijuht-analüütikut (geo- ja ruumiandmed) ning ärianalüütikut Eesti looduse infosüsteemi juurde.

Kui aga nimekirjas ei olnud sind kõnetavat ametikohta, kuid huvi KeMITiga liituda püsib, siis tasub julgelt otse ühendust võtta Maia-Liisa Mürkeliga, keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse direktori asetäitja administratiivalal, kes teie teadmistest lähtudes saab vaadata, kas asutusel on hetkel pakkuda huvipakkuvat ametikohta.

Töö, mille eest järeltulijad tänavad

Väga paljud inimesed töötavad KeMITis teadmisega, et nende töö aitab kaitsta ja säilitada loodust, puhast keskkonda ja liigirikkust,” räägib Maia-Liisa Mürkel põhjustest, miks inimesed nende juurde tööle tulevad.

Ta märkis, et ühtlasi saavad IT-spetsialistid ennast teostada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega, olgu selleks pilvetehnoloogia, tehistaip vms. KeMITis lähtutakse visioonist, et IT abil sõltub kogu keskkonnaministeeriumi haldusala üha vähem töö tegemise ja andmete füüsilisest asukohast ning teenusepakkujatest.

KeMITIi töötajad teavad, et nende töö aitab säilitada meie liigirikast elukeskkonda. Foto: KeMIT

Muljet avaldav täiendus CV-s

Riigi teenused arenevad pidevalt ning seepärast ei ole ka ohtu, et tööpõld otsa lõpeb. Vastupidi, pidevalt tuleb juurde projekte, mille saab õnnestumise korral hiljem rasvaselt oma CV-sse lisada. “Oleme algusjärgus projektiga, mille eesmärk on viia kogu ruumiinfo, sealhulgas kaardilahendused, täiemahuliselt kolmemõõtmeliseks,” toob Mürkel välja põnevaid projekte, millega saab tööle hakata. 

Lisaks käib projekt Eesti looduse infosüsteemi täielikuks uuendamiseks, et see oleks tehnoloogiliselt kaasaegne. “Käsil on ka andmehalduse erinevad projektid, millega saame efektiivselt kokku siduda kõik meie erinevates andmekogudes olevad andmed,” räägib Mürkel. Selle tulemusena on võimalik mõista paremini ümbritsevat elukeskkonda ning teha arukamaid otsuseid.

Tööpõld ulatub ilmateenistusest Loodusmuuseumini

Paljud meist pole ilmselt kuulnud Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsevast IT-asutusest, kuid seal töötavatel spetsialistidel on oluline roll meie jaoks nii igapäevaste IT-süsteemide toimimises ja arendamises. Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Loodusmuuseum, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet.

“Tavainimesele on vahest kõige tuntum ja käegakatsutavam riigi ilmateenistus, mille sünoptikuid näeme pea igal õhtul “Aktuaalses kaameras”. Igapäevaselt töötavad nad keskkonnaagentuuris,” räägib Mürkel. Paljud eestlased on kokku puutunud ka maa-ameti kaardirakendustega. Nende ametite IT-süsteemide taga ongi KeMITi inimeste pidev töö.

Kvartalikoosolekud toimuvad ühepäevaste üritustena kontorist väljas. See on hea võimalus networkinguks. Foto: KeMIT

KeMITi töötajate ülesanne on toetada kogu keskkonnaministeeriumi suure valitsemisala tegevust. “Valitsemisalasse kuuluvad ilmaprognoosid, looduskaitse- ja keskkonnaseirelahendused, satelliidiinfo, geo- ja ruumiinfo kogumine ja kaardiinfo töötlemine, keskkonnalubade ja -järelevalve tegevused, jäätmekäitlus ja ringmajandus ning muud keskkonnateemad,” loetleb Mürkel valdkondi, millega nad iga päev kokku puutuvad.

KeMITi peamiseks ülesandeks on toetada IT abil elukeskkonna säilimist ja luua sellele väärtust. “Nii on meie töötajate ülesandeks seostada omavahel äriline vajadus ja IT – üks põhiülesandeid on pakkuda sisule uusi tehnoloogiaid ja tõhusaid lahendusi ning see projekt ka edukalt ellu viia,” mägib Mürkel.

Kontoris tasub käia hea meeskonna pärast

Ka KeMITi töökorraldus on väga paindlik. “Inimesed saavad oma aega suuresti ise planeerida ning kontoris käimiste üle otsustada,” räägib Mürkel. Küll soovitatakse inimestel kolmapäeva ja neljapäeva pärastlõunatel kontoris käia – lihtsalt selleks, et tiimitunne kaduma ei läheks. Ja see ei tähenda, et kontoris käimiseks peab elama pealinnas või selle lähistel. KeMITil on kontorid lisaks Tallinnale ka Tartus ja Pärnus. “Eks uued töötajad käivad alguses ikka rohkem kontoris, kuid hiljem, kui asjad on käpas, sätitakse tööd ja tegemised endale sobivaks.”

Kõige olulisemad märksõnad on Mürkeli sõnul avatus, sõbralikkus ja sisemine soov muuta maailma paremaks. Kindlasti on olulisel kohal ka sallivus, sest kõik inimesed on ju erinevad. “Just sõbralik tööõhkkond ongi üks kõige suurem “maasikas”, miks tasub KeMITisse tööle tulla – hea sisekliima ja avatud suhtlus on meie jaoks väga oluline.”

KeMITi töötajad naudivad seda aega, kui saadakse ühiselt kokku vabamas õhkkonnas, olgu selleks suveseminarid või jõuluistumised. Foto: KeMIT

Tiimitunnetuse tekkimiseks ja hoidmiseks on kvartalikoosolekud, mis toimuvad ühepäevaste üritustena kontorist väljas. “Lisaks infovahetusele on seal suur rõhk ka networking’ul,” märgib Mürkel. Muidugi on alati jõulude ajal koosviibimised ning suvel paaripäevane suveseminar. Väiksemad tiimid teevad ka meeskonna sees oma tiimiüritusi.

Otse loomulikult ootab töötajaid spordikompensatsioon, prilliostu ja taastusravi hüvitamine ning tervisekindlustus. “Meie töötajad on meie kalleim vara, mistõttu sisustame vastavalt iga inimese vajadustele ergonoomilise töökoha, mis on kooskõlastatud töötervishoiuarstiga,” toonitab Mürkel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.