Cybernetica, mis on üles ehitanud ja arendab täna kogu Eesti e-riigi varamut, otsib oma meeskonda kogemustega vanemanalüütikut. See on võimalus sõna otseses mõttes maailma muuta – tutvustada ja arendada meie e-riigi teenuseid ka muudes riikides. Ettevõtte tööst ja vanemanalüütiku rollist räägivad lähemalt Cybernetica personalijuht Helena Jõgi ja peaanalüütik Anet Ansperi.
Mis ettevõte te olete?
Cybernetica on üle 20-aastase kogemusega IT-arenduse ettevõte, mis on loonud Eesti e-riigi alussüsteemid, nende hulgas Smart-ID, X-tee, internetivalimiste alustehnoloogiad ning tolli- ja maksusüsteemid. Tegelesime näiteks Maksu- ja Tolliameti projekti MTA2020 raames uue e-Maksuameti alussüsteemide loomisega. Seega võib öelda, et mõne Cybernetica süsteemiga on kõik vähemalt korra elus kokku puutunud.
Lisaks Eesti e-riigi süsteemide ülesehitamisele kasutatakse meie turvalisi tehnoloogiad ja lahendusi e-riigi ja digiidentiteedi, andmevahetuse ja -analüüsi, mereseire- ja raadiosidesüsteemide vallas veel 35 riigis üle maailma.
Millised on teie tänased suuremad ja olulisemad projektid?
Tegeleme näiteks Maksu- ja Tolliameti uue platvormi, MTA2020 loomisega. Aegunud tarkvara ja alussüsteemid tuli välja vahetada ning MTA e-teenused paremaks muuta. Realiseerisime põhilised baasteenused, mida kõik, kes e-maksuametisse sisse logivad, alates mai algusest kasutada saavad: isikute ja kasutajate haldus, autentimine ning pääsuõiguste ja volituste haldus.
Meie vastutada on ka mujal maailmas turvalise andmevahetuse ülesehitamine Unified eXchange Platform (UXP) tehnoloogia abil, mis on ühtlasi Eesti X-tee alustehnoloogia. Teeme seda nii Namiibias, Haitil, Ukrainas kui ka Gröönimaal ja mujal.
Väga aktuaalne on ka Smart-ID alustehnoloogia, SplitKey, mis on täna kasutusel peamiselt Eestis, Lätis ja Leedus. Smart-ID sai hiljuti meie jaoks väga olulise tunnustuse – sellega antud digitaalallkirjad on nüüd Euroopa Liidus täpselt samal tasemel Mobiil-ID või ID-kaardiga antud allkirjadega ehk võrdsed käsitsi antud allkirjaga.
Üks viimase aja huvitavamaid projekte on kaugjuhtimisel töötav irdtorn, Remote Tower, ning selle süsteemi arendus. Eestis on mitmeid väiksemaid lennujaamu, aga kahjuks ei toimu kõigis eriti palju lende. Lennujuht peab piltlikult öeldes ühe lennu opereerimiseks nädal aega tühjas lennujaamas olema. Nüüd on näiteks Tartu lennujaamas süsteem, mis on mõeldud lendude kaugjuhtimiseks. Sellise süsteemi ja erinevate sensorite abil on võimalik juhtida ükskõik millist lennuvälja.
Otsite enda meeskonda vanemanalüütikut. Kes ta teie meeskonnas on?
Analüütikul on meeskonnas keskne roll.
Vanemanalüütik on inimene, kes näeb suurt pilti, kuid oskab sukelduda ka detailidesse. Tema ülesandeks on kliendiga läbi arutada projekti üksikasjad ning luua selle põhjal arendajatele arusaadav sisend. Tihtipeale on ka klient ise segaduses, mida tal täpselt vaja on. Siin tulebki mängu analüütik, kes probleemi tuvastab, sõnastab ja aitab luua lahenduse.
Vanemanalüütik peab olema kursis erinevate analüüsi metoodikatega. Sõltuvalt projektist on analüüs kas äri- või süsteemianalüüsi poole kaldu. Oluline on eesti ja inglise keele oskus, sest paljudes projektides on nii kliendisuhtlus kui ka dokumentatsioon inglise keelele üle läinud. Samuti on meil töötajaid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Kasuks tuleb ka arhitektuuri mõistmine ja koodi lugemise oskus.
Süsteemide tundmaõppimine ja süvitsi minek võtab aega ja see on ka loomulik, sest süsteemid on komplekssed ja keerulised. Kuigi detailsed teadmised e-riigi alustehnoloogitest, näiteks PKIst, tekivad ikkagi kohapeal töötades, on vajalik IT alussüsteemide tundmine. Kindlasti lähtume uue analüütiku puhul tema tugevustest ja võimaldame talle tööd projektidega, kus ta ennast kõige paremini saab realiseerida.
Analüütik peab olema oma töös väga süsteemne, mõtlema loogiliselt, küsima nii kliendilt kui ka arendusmeeskonnalt palju miks-küsimusi. Ta peab olema kliendile parim võimalik partner – meeskonnatöö oskus on siin väga oluline.
Lisaks on analüütiku roll pakkuda sisendit projektijuhile tööde planeerimise osas.
Milline teie kontor on? Kas kõik istuvad oma kuvarite taga või suhtlevad üksteisega niisama ka?
Me mitte ainult ei istu oma ekraani taga, vaid ka oma väiksemates tubades. Cybernetica kontor erineb selle poolest, et meil on kontoris väiksemad toad avatud kontori asemel. Töötoad on meil kahele kuni neljale inimesele. Analüütikutel, arendajatel ja teadlastel on põhjalikku süvenemist ja keskendumist nõudev töö ja neil peab olema võimalus rahulikult mõelda. Igaühel on kontoris oma kindel töökoht ja inimesed peavad seda oluliseks.
On ilmunud palju uuringuid selle kohta, kuidas avatud kontor võib loovust ja tulemuslikkust pigem pärssida ning paradoksaalselt ka vähendada üks-ühele suhtlust, sest inimesed hakkavad teiste mitte häirimiseks suhtlema elektroonsetes kanalites. Meie kontorites töötavad inimesed väikestes tubades, aga „uksed on alati avatud” – saad oma vaiksest keskkonnast astuda kolleegi juurde ja suhelda, küsida jne. Loomulikult on meil ka palju elektroonset ja kaugsuhtlust, sest kõik meeskonnad on jagunenud kahe linna vahel.
Kontoris on puhkealad, kus saab teistega suhelda ja mõtteid vahetada. Puhkealadel on enamasti erinevaid puslesid, mõistatusmänge. Meil on ka traditsioon, et reisidelt tuuakse midagi head kaasa – nii saab kööginurgas sageli proovida kummalisi delikatesse kõikjalt maailmast. Puhkeala on kontori süda, mis on mõeldud vabalt olemiseks ja kus inimesed saavad aja maha võtta ja end mõnusalt tunda.
Kui palju reisimist töös ette tuleb?
Reisimise vajadus ja sagedus sõltub eelkõige projektist – oluline on see, kus asub klient. Rahvusvaheliste projektide puhul võib reisimist ette tulla sagedamini. Näiteks on Cybernetical kliendid Jaapanis, Gröönimaal, Ukrainas, Hollandis või erinevates Aafrika riikides. Vaadates meie UXP tiimi projekte, siis kuna juurutame tehnoloogiat üle maailma, peab kogu meeskond aeg-ajalt pikemaajaliselt erinevates riikides viibima.
Projekti alguses on sageli reisimist rohkem, hiljem on võimalik kaugtöö vormis arutelusid pidada. Teine tihedam reisimise etapp on projekti hilisemas faasis, kui algab lahenduste ja süsteemide juurutamine, mil tehnilistel inimestel tuleb olla kohapeal. Analüütiku töö on efektiivsem, kui klient asub talle lähedal, seetõttu on ka tema kohalviibimine väga tähtis.
Eestis on Cybernetical kaks kontorit – Tallinnas ja Tartus. Eesti projektides tuleb aeg-ajalt sõita teise linna kliendi või meeskonna juurde.
Kui palju teil kaugtööd tehakse? Mida oma töötajatele veel pakute?
Kaugtöö tegemise võimalus on olemas ja seda kasutatakse. Samas näiteks turvakriitiliste süsteemidega töötav meeskond töötab peamiselt ikkagi kontoris. Kuna kontori ülesehitus võimaldab väiksemate tubade tõttu keskenduda, eelistavad meie inimesed sageli kontoris viibimist.
Analüütikul on sõltuvalt projekti seisust oma tööd võimalik planeerida ja kasutada kaugtöö võimalust. Tema töös tuleb ette etappe, kus ei pea olema pidevalt kontoris kohal, näiteks faasides, kus on vaja visioneerida, süveneda ja dokumenteerida. Samas mõned agiilsemad projektid nõuavad pidevat reageerimist ja kohalolekut. Analüütik peab oskama oma aega planeerida ka nii, et ta on vajadusel kogu aeg teiste jaoks kättesaadav. Vajalik on osaleda sisemistel koosolekutel või kohtuda klientidega.
Paindlikkus töö tegemise ajas ja kohas on Cybernetica töötajate poolt üks enim väärtustatud hüvesid, et nii tööl kui ka eraviisiliselt saaks asjad korda aetud. Terviseedenduse poolelt kasutatakse palju sporditoetust ja ettevõtte poolt tasustatud tervisepäevi (5 päeva aastas). Me väärtustame pikaajalisi lojaalseid suhteid, mistõttu on meil kasutusel ka staažipuhkuse päevad.
Kuna meie töötajate taust on üha enam rahvusvaheline, alustasime ettevõttes inglise keele kursustega. Toetame ka seda, et meie töötajad saaksid lõpetada magistri- või doktoriõpingud. Ligikaudu 20% töötajatest õpib ülikoolides erinevas tasemeõppes ning enamik lõputöödest on juhendatud mõne meie inimese poolt ja tehtud Cybernetica tööga seotud teemadel. Kuna õppimine ja enesetäiendamine on meile olulised, annab Cybernetica tudengitele õpingute toetamiseks välja stipendiume.
Kas te korraldate ka seminare või koolitusi?
Analüütikutele ja arendajatele korraldatakse paar korda aastas seminare. Räägitakse projektidest ja uutest tehnoloogiatest ning metoodikatest. Kui keegi on osalenud mõnel erialasel konverentsil, tutvustab ta teistele seal kuuldut. Lisaks toimuvad meil kaks korda aastas üleettevõttelised seminarid, kus saab kõigile korraga infot jagada. Toimuvad majasisesed koolitused, näiteks viimane suurem sisekoolitus oli PostgreSQL teemal. Suurtel koolitustel püüame tagada, et alati oleks ka praktiline osa.
Huvitav fakt meie kohta on, et kuigi oleme eraettevõte, on üks meie osakond ametlikult teadusasutus, mis on täielikult keskendunud teaduse tegemisele. Hindame Cyberneticas õppimist ja enesetäiendamist väga kõrgelt.
Selleks et meil oleks ka fun, ühendame meeskonnaüritustel töised seminarid ja aktiivsed team-buildingu tegevused.
Miks teile endale meeldib see valdkond, ja see ettevõte?
Üks küberneetiline printsiip on see, et maailma kõige täiuslikum süsteem on loodus. Kusagil seal on peidus kõige ilusam viis, kuidas asju teha. Sama põhimõtte järgi on meie eesmärk ehitada asju, mis on ilusad, elegantsed ning teevad kõige paremini seda, mida nad on loodud tegema. See on üks meie suurimaid väärtusi ja püüdleme selle poole iga päev.
Me vastutame selle eest, et klient saab seda, mida ta päriselt vajab. Seetõttu me ei tee tarbetuid asju, mis kliendile kasuks ei tule. Arendaja või analüütikuna võib olla raske paigutada enda töötükki mõnda suuremasse pilti, kui teed lihtsalt mingit rakendust, mille puhul ei pruugi tunda enda mõju maailmale. Siin tegeleme aga kõige suuremate süsteemidega.
Meie analüütikul on võimalus muuta tervet riiki. Mitte keegi ei ole Cyberneticas seepärast, et ta tahab olla IT-arendaja, vaid seepärast, et ta tahab päriselt teha asju, mis inimeste elusid, protsesse ja ühiskonda muudavad. Igaüks meist tunneb, et ta teeb midagi olulist.
