Rääkisime Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) rahvastikuteenuste osakonna nelja inimesega, et teada saada, miks on rahvastikuregister oluline, mida kujutab endast töö Eesti e-teenuste südame arendamisel, miks võiks tiimiga liituda ja milliseid inimesi SMIT-i tööle oodatakse.

Soov teha midagi päriselt olulist

SMIT-i rahvastikuteenuste osakonna tehniline juht Taavi on töötanud osakonnas neli ning tootejuht Peeter ja osakonnajuhataja Maie kolm aastat. Laura, kes tuli SMIT-i praktikale aasta tagasi, on nüüdseks seal ametlikult tööl olnud pool aastat.

Kõik neli kinnitavad kui ühest suust, et jõudsid SMIT-i tööle kindla sooviga midagi ära teha. Tööle saamist kirjeldavad nad sõnadega “nagu oleks koju jõudnud”. Keegi neist pole oma otsust kahetsenud – just vastupidi. Töö on vastutusrikas ja põnev ning pakub rohkelt väljakutseid.

Samuti ajendab kõiki nelja igapäevatöös üks väga tähtis element – missioonitunne. Iga päev saab midagi teha selleks, et aidata inimesi ning muuta nende elu veelgi paremaks ja mugavamaks.

Loe, mida tehakse SMIT-is rahvastikuregistri ja selle teenuste heaks ning missugused oskused seal töötamiseks olema peavad.

SMIT on väga mitmekülgne. Siin saab panustada nii Häirekeskuse, Päästeameti kui ka Politsei- ja Piirivalveameti IT-lahendustesse. Miks valisite just rahvastikuregistri?

Peeter: Minul teekond SMIT-i rahvastikuteenuste osakonda oli hästi põnev. See oli paljude juhuste kokkusattumus. Mu hea sõber, kes siin töötab, pakkus, et võiksin SMIT-i kandideerida. Mõeldud-tehtud. Esialgu kandideerisin küll teise osakonda, seejärel teise tiimi, kuid lõpuks jõudsin rahvastikuregistriga tegelema. Mul on väga hea meel, et nii läks, sest tunnen, et olen õiges kohas. See on see missioonitunne.

Taavi: Mind paelub rahvastikuregistri juures see, et rahvastikuteenuste osakonnas töötades puutun kokku paljude erinevate tehnoloogiatega. See on väga värvikas ja äge väljakutse.

Näiteks rahvastikuregistri tuuminfosüsteem on Progress OpenEdge platvormil, millel on oma programmeerimiskeel Advanced Business Language (ABL), aga menetlustarkvara on .NET platvorm ning C# programmeerimiskeeles, iseteenindusportaali (rahvastikuregister.ee) korral on kasutusel Java ja Angulari platvorm. Peagi on sellesse n-ö keelteperre lisandumas ka neljas liige, milleks on rahvastikuregistri andmeladu.

Andmelao puhul kasutame programmeerimiskeelena Pythonit. Samuti kirjutame SQL-skripte ProstgreSQL andmebaasis andmetega töötamisel. Ehk siis tegemist on väga laia tehnoloogiate valikuga ja just see ongi huvitav. 

Peale selle on meie tööl suur mõju. Rahvastikuregister on riigi kõige tähtsam andmekogu, kõikide inimeste andmed on seal ja see pakub eluks vajalikke teenuseid, mis peavad igal ajahetkel kõigile kättesaadavad olema. Loomulikult ajendab tööd tegema juba enne Peetri poolt välja toodud missioonitunne.

Laura: Mina avaldasin konkreetselt soovi tulla praktikale rahvastikuteenuste osakonda. Esialgu tulin praktikale ja sain mõni aeg hiljem ka päriselt osakonda tööle jääda. See on minu meelest ka SMIT-i puhul eriline, et selline võimalus – praktikandil tööle jääda – on olemas. Minu jaoks on rahvastikuregistri puhul kõige olulisemad inimesed ja tähendusega töö.

Mis on viimase aja kõige olulisemad ja suuremad arendused või tegevused, mida olete teinud ja mis on inimeste elu muutnud? Milline on olnud rahvastikuregistri roll kriiside lahendamisel?

Taavi: Kui COVID tuli, siis hakkasime kiirelt uusi rahvastikuregistri e-teenuseid arendama, et senisest enam toiminguid saaks teha kodust lahkumata. Näiteks saime kiirelt tööle uue elukoha muutmise e-avalduse esitamise funktsionaalsuse, mis tähendas, et laienes ring isikutest, kes selleks tegevuseks ei pidanud enam kohalikku omavalitsusse kohapeale minema.

Samuti arendasime kiiremas korras lapse sünni registreerimise e-avalduse lahenduse, mis võimaldas rohkematel emadel ja isadel lapse sündi kodust väljumata registreerida.

Maie: Vaatamata COVID-ile sündisid lapsed ju ikka edasi ja neile pidi saama ka nime panna. Nii me selle arenduse ruttu ära tegimegi. Riik läks lukku märtsis ja juba aprillis said lapsevanemad seda toimingut rahvastikuregister.ee-s teha.

Taavi: Viimatise arendusena sai valmis abieluavalduse sisseandmine rahvastikuregister.ee-s. Samuti saab nüüdsest rahvastikuregistrist enda kohta andmeid kiiremini vaadata ning tellida, sest rahvastikuregistrist andmete väljavõtte avaldust on võimalik ametnikul kodanikule saata digitaalsel kujul.

Lisaks kasutajamugavuse ja toimingute kiiruse suurendamisele oleme seega liikunud ka paberivabama ja rohelisema maailma poole.

Peeter: Toon välja panuse Ukraina sõjapõgenike Eestisse asuma abistamisel vajaliku info kogumise, hoidmise ning jagamise kaudu. Paljud asutused tahtsid pakkuda sõjapõgenikele oma abi ja teenuseid ning hakkasid meilt nende kohta infot küsima. Sellest tulenevalt lõime lahenduse, mis aitas tõeselt, kiirelt ja süsteemselt saada teavet, kes on sõjapõgenikud, kas nad on endiselt Eestis ning kus nad paiknevad.

Taavi: Enne seda kui asutused ja ettevõtted saavad sõjapõgenikele oma abi ja teenuseid pakkuda, tuleb inimesed registreerida ja neile isikukood anda. Selleks, et nad saaksid riigis toiminguid teha, on neil tarvis isikukoodi ning sellegi hoidja ja väljastaja on rahvastikuregister. Küll aga isikukoodist üksi ei pruugi piisata, vaja võib olla ka näiteks elukoha aadressi, mis samuti on talletatud rahvastikuregistrisse.

Maie: Oleme seotud ka valimistega. Meie jaoks on valimistele eelnev aeg ja valimiste periood hästi aktiivne. Rahvastikuteenuste osakond koostab valijate nimekirja (sh viime sisse valijate nimekirjas muudatusi) ja saadab välja teabelehe valijatele. Teeme siinkohal tihedat koostööd Siseministeeriumi, riigi valimisteenistuse ja Riigi Infosüsteemi Ametiga. 

Rahvastikuteenuste osakond on eriline ka selle poolest, et meil on oma klienditugi. See tähendab, et kellel iganes on küsimusi rahvastikuregistri kohta, siis just nemad aitavad. Klienditoe meeskond on alati rakkes valimiste ajal ja eriti puudutas neid ka Ukraina kriis, mille raames tuli ööpäevaringselt hakata välja andma isikukoode.

Rahvastikuregistriga seotud töö põnevus seisnebki selles, et see on igapäevaselt väljakutseid pakkuv ning senini ei ole ükski kriis meid mõjutamata jätnud. Seega tuleb valmis olla kiiresti ja paindlikult reageerimiseks. Me teeme oma igapäevast tööd südamega ja kui vaja, siis aitame ka kriise lahendada.

Seega võib öelda, et rahvastikuregister on inimese jaoks ülioluline ja pea asendamatu igapäevaelu toimingutes?

Peeter: Toon näite: kui rahvastikuregister ei töötaks, siis ei saaks Tallinnas tasuta ühistranspordiga sõita. Kõige rohkem päringuid, kuus üle miljoni, tehaksegi igapäevaselt just ühistranspordiga sõitmise õiguse olemasolu kontrolliks. Rääkimata siis isikukoodide väljastamisest ja lastele nime panemisest.

Oleme tehnoloogiatel juba põgusalt peatunud, kuid kui keegi tunneb, et ta ei oska kõiki ülalmainitud programmeerimiskeeli, kas tasub tal siiski kandideerida? Kas kõiki keeli peab üldse oskama ja kas SMIT pakub võimalust neid keeli ka juurde õppida ja oma kompetentsi kohapeal täiustada?

Taavi: Loomulikult tasub kandideerida. Kõiki programmeerimiskeeli oskama ei pea ja me pakume võimalust neid juurde õppida. Kõik teadmised kinnistuvad kogemusega palju paremini. Meile tulemiseks piisab, kui ühte neist valdad.

Minu isiklik hinnang on, et programmeerimiskeeled Java ja C# on ülesehituselt sarnased. Progress OpenEdge ABL on erilisem, aga ei ole ka keeruline, eriti kui on olemas kogemus andmebaasiga seotud süsteemide arendamisel.

Peeter: Meil on pundis nii kogenud arendajaid oma majast kui ka vilunud ja heade teadmistega välispartnereid, kes kindlasti saavad kaasa aidata programmeerimiskeelte õppimisele.

Hea näide on, et kaks rahvastikuregistri arendajat, kellest üks oli Java ning teine .NETi taustaga, kirjutasid juba pool aastat hiljem lähtekoodi Progress OpenEdge ABL-is. Seega, kellele pakub huvi, tulgu julgelt – programmeerimiskeelte pärast muretsema ei pea.

Maie: Muide, vajame Progress OpenEdge ABL-i ressurssi juurde, nii et kes iganes tunneb, et tahab tulla panustama Eesti e-teenuste südame arengusse, inimeste ja riigi heaolusse, siis tule, õpi programmeerimiskeel selgeks ning teeme koos rahvastikuregistri teenused veelgi ägedamaks. 

Peeter: Siin on asjal ka teine külg, et kuigi me olemasolevat rahvastikuregistrit hoiame elus ABL-i keeles, siis üsna pea liigume ka tänapäevasele mikroteenuse arhitektuurile hoopis teistes, kaasaegsemates ja levinumates programmeerimiskeeltes. Samuti on vaid aja küsimus, kui hakkame ka tänast tuumikkoodi ja -süsteemi üle viima uuele koodibaasile.

Mis tulevik rahvastikuregistrile toob? Mis on praegu käsil ja mis pikemas perspektiivis on plaanis arendada?

Peeter: Kiire aasta on tulemas. Palju asju saame tehtud. Näiteks on tulemas esimesed n-ö automaatmenetlused. See tähendab, et kui näiteks elukohaavalduse tegemisel on kõik korrektne, siis ei kinnita seda enam edaspidi ametnik, vaid süsteem teeb selle otsuse ise ära. Sama lugu on lapse sünni registreerimisega ning rahvastikuregistrist andmete väljavõtte tellimisega. Samuti saab valmis rahvastikuregistri andmeanalüütika lahendus.

Maie: Ka e-abielu saab olulise täienduse. Sündmusteenuste raames saab e-abielu sel aastal juurde broneerimise lahenduse. See tähendab, et kui inimene esitab abielu e-avalduse online’is, saab ta juba samas protsessis valida kohalikus omavalitsuses abiellumise kuupäeva ja kellaaja.

Samuti on tulemas automaatne teavitussüsteem ehk kui inimene esitab riigile e-avalduse, hakkab ta saama teavitusi, mis etapis tema avalduse menetlemine parasjagu on. Taaskord astub riik inimesega suhtlemisel sammu inimesele lähemale.

Järgmise aasta lõpuks lisandub sündmusteenuste raames abielulahutuse e-avalduse esitamise võimalus rahvastikuregister.ee-s.

Peeter: Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaks juulist hakkama liikuma nende pakutava perelepituse teenuse raames hooldusõiguse info rahvastikuregistrisse ilma menetluseta ehk et kui vanemad saavad rahumeelselt kokkuleppele lapse hooldusõiguse osas, siis jõuab see info automaatselt ilma menetluseta otse rahvastikuregistrisse.

Maie: Me teadvustame iga päev, et meie töö tulemusel on otsene mõju inimesele, me päriselt päästamegi elusid IT-ga. Missioonitunne, hingega töö juures olemine, hoolimine, vastutamine, kaasamine, avatult mõtlemine on märksõnad, mis iseloomustavad igat smitikat ning meie tööpere vajab alati uusi liikmeid.

Kas võib öelda, et rahvastikuregister on piirideülene?

Taavi: Kui SMIT-i paljud süsteemid on seotud Siseministeeriumi kindla haldusala asutusega, siis rahvastikuregistri mõju on palju laiem. Teeme näiteks palju koostööd kohalike omavalitsuste ja notaritega. Samuti saab öelda, et oleme piiriülene, sest meie süsteemid on kasutusel ka välisesindustes.

Meie iseteenindusportaali kasutavad eestlased ka väljaspool koduriiki. Näiteks ei pea teatud avalduse esitamiseks enam Eestisse tulema, vaid seda saab teha ükskõik millises maailma nurgas.

Peeter: Soome ratifitseerib lähiajal ka uuendatud koostöölepingu Soome rahvastikuregistriga. See tähendab, et saame hakata Soomega andmeid vahetama seal elavate Eesti kodanike ning ühest riigist teise rändajate osas veelgi laiaulatuslikumalt ja detailsemalt kui seni.

Eestlasi on Soomes väga palju ja meid huvitab, kuidas neil seal läheb. Selleks aga, et andmevahetus toimiks, tuleb välja töötada uued teenused ja lahendused. See saab olema väga põnev väljakutse. Lisaks on meil juba praegu olemas andmevahetus Läti ja Leeduga.

Keda te enda tiimi ootate?

Laura: Ootame enda tiimi neid, kes tunnevad, et tahavad luua Eesti inimeste jaoks olulisi ja vajalikke infotehnoloogilisi lahendusi. Lahendusi, mis muudavad inimeste elu lihtsamaks ja ühtlasi ka turvalisemaks.

Meil saab teha suure mõjuga tööd, kus saab kasutada erinevaid tehnoloogiaid kõige selle elluviimiseks. Seega tule SMIT-i, kui tunned, et kõik see sind kõnetab. Siin ootavad ägedad inimesed ja tähendusega töö.

Karjäärivõimalustega SMIT-is saad lähemalt tutvuda veebilehel www.smit.ee/karjaar.

Lisaks pakub SMIT kõikidele kandidaatidele ka tasuta karjäärinõustamise võimalust. See annab igaühele võimaluse leida endale õige roll õiges osakonnas.