Elisa Eesti võrgus kulub 80 protsenti internetikasutusest videote vaatamise peale, mis ühest küljest toob firmale küll palju 4G kasutajaid, aga teisest küljest tekitab Elisa juhi Sami Seppäneni sõnul ebaõiglase olukorra, sest YouTube ei maksa Elisale võrgu kasutamise eest mitte midagi.
Seppänen on juba mitu aastat ajakirjanikele rääkinud, et tema arvates peaks Google ja teised suurfirmad operaatoritele maksma selle eest, et inimesed saavad operaatorite poolt ehitatud võrkudes suurtes kogustes videosid vaadata, mis teenivad videokeskkondade omanikele korralikult kasumit.
“Tahan jätkuvalt,” vastas ta täna Elisa pressikonverentsil küsimusele, kas ta on seoses 4G arenguga oma meelt muutnud või tahab endiselt internetihiiglastelt osa kulude hüvitamist. "See oli üks õnnelikumaid päevi, kui Comcast ja Netflix said USA-s kokkuleppele ja raha hakkas liikuma. Teine selline ast oli vist Rootsis. Aga siis need lõppesid. Ma arvasin, et nüüd neid hakkab tulema."
Euroopa ei aita
Seppäneni sõnul ei usu ta ka, et näiteks üle-Euroopaline vastav regulatsioon operaatoreid aitaks.
"Maailm muutub nii kiiresti, et poliitikud jõuavad aru saada, kuidas olukord on jaanuaris 2016, aga olukord augustis 2016 on väga erinev ja nad peavad jälle õppima,” rääkis ta. "Siit ei tulegi mingit fikseeritud lähenemist."
Pealegi oleks üle-Euroopaline reeglite ühtlustamine tema sõnul Eestile ilmselt hoopis kahjulik.
"Vaadates meie kvaliteedi ja hinna taset Eesti turul, siis palju õnne kõigile klientidele. Me oleme Euroopas nii number üks kui saab olla,” rääkis Seppänen. “SEPA-maksete puhul me nägime, mida see Eestile andis. Eestis oli kümme kliiringut päevas, praegu on viis. Jess."
Seppänen ütles, et kui mõni turg on väga kaugele arenenud ning seeejärel hakatakse reegleid ühtlustama, siis arenenud turud sellest ei võida. "Meid ühtlustatakse nendega, kes on natuke kiviajas. Kui sa ühtlustad Eesti ja Itaalia pangandussüsteemi, siis mis sellest tuleb,” lausus ta.
Netflix oli Eestis ajutine nähtus
Küll aga on Seppäneni sõnul võimalik, et videoteenuste pakkujate hulgas tekib iseregulatsioon. “Vaadake, kui hästi Netflixil toimib see, et sõltuvalt ekraani suurusest on pilt erinev. Ei tule kohe suurt striimi väiksesse seadmesse, väikse ekraani peale tuleb väike striim,” rääkis ta. "See on hea, võrk peab paremini vastu. Ega Netflix ka ei taha kehva kliendikogemust, nende eesmärk ei ole meie võrku pikali tõmmata. Siis nende klient kannatab."
Konkreetselt Netflixi puhul oli Seppäneni sõnul Elisa võrgus näha, et kui Netflix Eestisse jaanuaris laienes, oli inimestel selle vastu üsna suur huvi ning kasutus oli kõrge, aga seejärel see vaibus. “Netflix oli ajutine nähtus, inimesed käisid proovimas, aga tundub, et toode pole nii hea Eestis, et kasutus oleks jäänud üles."