Meie planeed ümber tiirlebpalju prügi,väga palju. NASA jälgib hetkel umbes kahtkümmet tuhandet raketi- ning satelliidiosa, mis on Maa orbiidil. Lisaks neile jälgib Ameerika kosmoseagentuurka umbes viitsadat tuhandet klaaskuuli suurust osakest, mis kihutavad Maa ümber 27 000 kilomeetrit tunnis.
Selliseid numbreid on raske mõista, kuid briti teadlaste poolt loodud simulatsioon (vt allpool) aitab ette kujutada, kui palju prügi kosmoses tegelikult on. Simulatsioon näitab kosmoseprügi koguse kasvu alates aastast 1957, milsaadeti kosmosesse esimene satelliit Sputnik.
Kuid miks üldse kosmoseprügi jälgida? Sellel on väga hea ning väga oluline põhjus. Nimelt suudavad need pisikesed, kuid kiiresti liikuvad osakesed teha satelliitidele ja teistele seadmetelesuurt kahju tekitada. Seega, kui NASA märkab, et mõni tükk prügi on peagi kokku põrkamas sateliidi või rahvusvahelise kosmosejaamaga ISS, siis tuleb nende kurssi muuta ning prügi teekonnalt eemale põigata.
Juulis oli ISS sunnitud oma asukohta muutma kuna tükk kosmoseprügi oleks vastasel juhul sellega kokku põrganud. Siiski, alati ei suudeta kõiki osakesi piisavalt täpselt jälgida ja õnnetusi ennetada. 2013. aastal avastati ühest ISSi päikesepaneelist auk, mille oli tekitanud sellega kokku põrganud tükk kosmoseprügi.
Avafoto:Cristóbal Alvarado Minic
