Viimastel nädalatel on tuhandetele eestlastele tehtud vastamata kõnesid tundmatutelt numbritelt, mille eesmärgiks on üritada kõrgema tagasihelistamise kõnetasu kaudu inimestelt raha välja petta ning mille tulemusena võib inimestele kuu lõpul saabuda oodatust suurem telefoniarve. Kuna tegu on justkui tavaliste telefonikõnedega, siis on oluline teada, kuidas taolisi petukõnesid ära tunda ning vältida.
Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu toob välja mõned lihtsad nipid, mille abil petised ära tunda ja telefoniarved kontrolli all hoida.
Kust mulle helistatakse?
Igal telefoninumbril on ees suunakood, mis viitab riigile, kust kõne tuleb. Eesti puhul on selleks teatavasti +372. Seega, kui kõne saabub numbrilt, millel on ees tundmatu suunakood ning inimene ei oota kõnet välismaalt, siis võib tegu olla petukõnega. Näiteks hiljuti eestlasi tabanud petukõnede laine tuli +685 koodiga numbrilt, mis on Samoa suunakood.
„Õnneks on tehnika tänapäeval juba nii kaugele arenenud, et telefon näitab kõne saabumisel seadme kasutajale, millisest riigist kõne tuleb, mis aitab veelgi paremini selgitada, kas tegemist võib olla pettusega. Seega kui kõne tuleb Samoast või mõnest muust eksootilisest riigist, kust inimene kõnet ei oota, siis on mõistlik sellele mitte vastata ega ka tagasi helistada,“ selgitas Andrus Hiiepuu.
Siiski tasub tähele panna, et välisriigist tuleva kõne vastu võtmine Eestis kliendile mingit ohtu ei kujuta. Ehk pole viisi, kuidas Samoa kurikael saaks operaatori kliendilt raha, kui ta kõne vastu võtab. Kulu tekitavad spämmnumbrile tagasi helistamine ja sõnumi saatmine.
Siiski ei pea petukõne pärinema alati just n-ö eksootilisest riigist. Eelmisel nädalal laekunud petukõnedest osad tulid ka näiteks Belgiast ning varasemalt on neid tehtud ka Saksamaa või ka Suurbritannia suunakoodiga numbritelt.
Kas helistada tagasi?
Kuigi paljudel on ilmselt tavaks vastamata kõnede numbritele tagasi helistada, siis eelnevalt mainitud tundmatute suunakoodidega numbritele kindlasti tagasi helistada Elisa ei soovita. „Seda petturid üldjuhul ootavadki, et neile tagasi helistataks, mil hakkab jooksma kallim kõnetasu, mille pettur endale piltlikult öeldes taskusse pistab ja helistaja ise saab kuu lõpus oodatust oluliselt suurema telefoniarve,“ rääkis Andrus Hiiepuu. Kõige lihtsam on selliseid kõnesid lihtsalt ignoreerida.
Millele veel tähelepanu pöörata?
Osad inimesed kasutavad automaatseid kõnest keeldumise sõnumeid, mis pikalt numbrisse süvenemata ühe näpuliigutusega teele saadetakse. Näiteks stiilis: “Olen hetkel hõivatud, helistan Sulle tunni aja pärast tagasi”. Taoline eelseadistatud automaatsõnum võib kliendile spämmkõne puhul tekitada kulu. Seega spämmkõnede laine tekkides tasub täpsemalt jälgida, mis numbrilt meile helistatakse ning automaatvastust teele mitte läkitada.
Kuidas numbrit kontrollida?
Kahjuks ei ole olemas üht sajaprotsendiliselt toimivat viisi kontrollimaks, kas tundmatu helistaja võib olla pettur või mitte. Kui telefon aga inimesele ei näita, millisest riigist kõne tuleb, siis suunakoodi kasutades leiab riigi üles kiire veebiotsinguga.
„Kõige lihtsam on trükkida telefoninumbri ees olev suunakood sisse näiteks Google’i otsimootorisse, peale mida peaks kiirelt leidma, millisele riigile see kuulub,“ selgitas Elisa erakliendiüksuse juht.
Kuidas petukõne blokeerida
Petukõnesid on siiski võimalik ka automaatselt blokeerida, tehes seda ühe numbri kaupa oma nutitelefonist või kasutades spetsiaalseid kõneblokeerimisrakendusi. “Üldiselt on need rakendustepoodidest leitavad nimedega „Blacklist“ või „Call Blocker“ ja rakendused pakuvad palju erinevaid lahendusi alates konkreetsete numbrite blokeerimisest,” lisas Hiiepuu. „Soovi korral saab kinni panna ka kõik kindlalt suunakoodilt tulevad numbrid. Sarnaseid lahendusi leiab nii iOS-i kui ka Androidiga telefonidele.“
„Rakendused on mugav viis numbrite blokeerimiseks. Sellisel juhul ei jõua kõne kunagi kasutajani, seega saab vältida ka olukorda, kus inimene helistab kogemata tundmatule välismaa numbrile tagasi. Loomulikult tegelevad mobiilsidefirmad ka aktiivselt taoliste numbrite tuvastamisega ning kui mõne numbri kohta hakkab tulema rohkelt kaebusi, siis see hoopistükkis blokeeritakse,“ kinnitas Andrus Hiiepuu.
Siiski tuleb arvestada, et operaatorid ei saa neid kõnesid sulgeda ennetavalt ehk mitte enne, kui pole tuvastatud, et tegemist on spämmkõnede lainega. Seni jäävad numbrid avatuks. Juhul, kui klient jõuab sel ajavahemikul saata võõrale numbrile sõnumeid või tagasi helistada, tekib reaalne kulu, mille operaator peab kliendilt ka sisse kasseerima ning välisoperaatorile tasuma.
