Elisa ja Starman osalesid sel aastal ühiselt Euroopa ühel populaarseimal TV ja meedia konverentsil IBC. Korraldajad tundsid uhkust selle üle, et konverentsi 50nda toimumise aastapäeva puhul külastas näituste- ja konverentsiosa kokku rekordiliselt 57 699 inimest.
Megatrende, mis paistsid kirkalt silma, oli mitmeid. Elisa Eesti uute teenuste juht Kertu Kriisk toob neist välja kolm olulisemat, mis kindlasti mõjutavad meie kõigi meediatarbimist juba lähiaastatel.
Tehisintellekt on juba kohal
AI (artificial intelligence) ehk tehisintellekt on jõudnud kõikjale ning näib, et praegu räägime sellest juba igas tööstusharus mehaanikast meediani. Aga miks ka mitte – kui oleme saanud juba tõestuse, et masinate kiire analüüsivõime parandab teenuse kvaliteeti, meediasisu pakkumist ja esitamist ka televisioonimaastikul, siis näib see tõepoolest olevat tulevik, kuhu suunas liikuda.
Tata Consultancy Services tegi hiljuti uuringu, mille järgi plaanib 80% ärijuhtidest ning üle 13 erineva majandussektori juba täna AI-sse investeerida. 100% ehk kõik plaanivad seda teha aastaks 2020. Seega ei räägita enam AI-st kui millestki, mida Matrixi sarnaselt kunagi tulevikus kasutama hakkame, vaid juba kasutatavatest prototüüpidest, mis teevad sekunditega ära selle töö, mis inimestel võtaks tunde.
Näiteks võib võtta videoanalüüsi, mis videopildist leiab vajaliku info metadata täiustamiseks ning pakub materjali õppivale soovitusmootorile. Selliste lahenduste puhul ei ole enam küsimuseks KAS lahendust saab kasutada, vaid KUI KIIRESTI seda olemasolevate süsteemidega integreerida ning kui lihtsaks muutuvad targa masina haldustegevused. Ehk siis AI on kohal ning nüüd võisteldakse juba selle nimel, kes selle kõige kasutavamasse formaati paneb ning kõige kiiremini ja lihtsamalt teenuse pakkujale kättesaadavaks teeb.
Virtuaalreaalsus nišist massidesse
VR (virtual reality) ehk tehisreaalsus on uus äge lahendus, millest on küll põnev rääkida ja mis tekitab demoaladele alati kõige pikemad järjekorrad, kuid kas see on juba kasutatav?
Jah, mängutootjad ongi täna oluliselt panustamas mängude VR võimekusse. Ent telemaastikul on see praegu veel jäänud üsna nišitooteks. Tooksin siin võrdluse 4K videopildiga, millest räägiti juba 2009. aasta konverentsidel, ent mis ei ole veel paraku tänaseni keskmise tavatarbija koju jõudnud.
Sama on VR-iga. Mõte on progressiivne ja selle tehnoloogia laiaulatuslik kasutamine viiks meelelahutuskogemuse hoopis uuele kvaliteeditasemele, ent klient peab veel ootama, et nii tehnoloogia kui sisutootmine järgi jõuaks. Usun, et esimesi häid näiteid hakkame VRi maailmas lisaks mängudele nägema spordiüritustelt. Alles seejärel võime unistada näiteks lühifilmidest, mis on 360-kraadise kaameraga üles võetud. Kindlasti on see tulevikuteema, aga hetkel tuleb panustada võimekustesse tehnoloogia kasutuselevõtuks laiemalt kui niširakendustes ning lahenduste kohandamisele vastavalt vaataja vajadustele.
Tänaste lahenduste puhul ei ole paraku veel harv juhus see, kui kasutaja VR sessiooni lõppedes pärismaailmaga mõned minutid ebamugavalt uuesti harjuma peab (kerge iivelduse ja pearingluse saatel).
Hübriid- ja OTT lahenduste võidukäik
Interneti kättesaadavus ja kvaliteet ei ole olnud eales varem nii hea, kui see on praegu ning kasutajad on sellega harjunud. Seetõttu ei ole mõtet imestada, kui uued TV- ja meelelahutuse tarbijad võtavad platvormideülest, kiiret ja võimekat tele-elamust iseenesestmõistetavana. Palju on räägitud sellest, kuidas generatsioon Z võib traditsioonilisest televisioonist loobuda (nn cable cutter) ning mida see kõik võib tähendada TV maastikule. Arvan, et see ongi juba selge – lineaarse TV juurde ei too neid enam ükski vägi.
Need kasutajad on harjunud olema oma meelelahutuse peremehed ning nende jaoks peavad ka teenusepakkujad oma taset tõstma, olles erinevate järelvaadatavate lahenduste koondajaks üle tehniliste platvormide. Sellise kasutaja jaoks on oluline lihtne ja mugav värav meelelahutusmaailma, mitte ettemääratud teleprogramm.
