Elisa kutsus koostöös Geeniusega üles esitama oma ideid 5G konkursile, kuna keegi veel ei tea täpselt, milliseid uusi võimalusi see ülikiire võrk võiks meile pakkuda. Eelmisel nädalal kohtuti parimate ideede väljamõtlejatega, kes tutvustasid oma visioone ning selgusid need, kellega minnakse ühiselt edasi.

„Me ei tea veel, millised on need vajadused või teenused, mis võiks turule tulla,“ põhjendas Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk, miks sellist ideekonkurssi kindlasti vaja on, „eesmärk pole ju ehitada 5G võrku vaid sõnumi pärast. Kui me täna keegi ei tea, milleks tulevikutehnoloogiat rakendada, siis küsime targematelt!“

Ligi paarikümnest laekunud ideest valiti välja seitse parimat, kes pidid 16. novembril F-Hoones toimunud idufirmalikul „pitchimisel“ viie minutiga oma ideed žüriile tutvustama. Esinduslikus žüriis olid Elisast Toomas Polli, Merli Üle, Mailiis Ploomann, Kristo Kork ning lisaks Geeniuse tehnoloogiaportaalist Henrik Roonemaa ja Ajujahi tiimijuht Harri Tallinn.

Seitse finalisti, kes oma ideid pidid lühikese aja jooksul tutvustama, olid järgmised.

Nutikad valgusfoorid jagavad ummikud laiali

Kui Narva maanteel on ummik, siis võiksid foorid juba Pirital ja Viimsis teada, et rohkem ei tohiks sinna suurel hulgal autosid peale saata. Nutikad foorid on üksteisega üle 5G võrgu ühendatud ja saavad infot liikluse kohta, ajastades fooritsükleid nii, et ummikud väheneksid.

Kui Narva maantee ristmikul asuv foor teatab, et liiga palju on autosid, siis Viimsist ei lasta neid enam nii palju peale ja kuigi nüüd tekib ka miniummikuid Viimsis, ei ummista me täielikult kesklinna ära. Selliste kohanemisvõimeliste fooride ideed võikd lisaks Eestile rakendada ka kogu Euroopas, arvas ideed esitanud Helena, kes on avalike suhete spetsialist ja üliõpilane, kuid suundub peagi riigiametisse avalikke teenuseid arendama.

Digitaalne liikluspolitsei teab meist kõike, mida vaja

Ideed esitlenud Raineri arvates võiks liikluspolitsei saada 5G võrgus võimaluse ohtliku liikleja süüte välja lülitada, samuti võiks digitaalne liikluspolitsei saata abivajajale kõige lähema abi.

Praegu on Raineri sõnul küll kiiruskaamerad trahve tegemas ning liikluspolitsei mõnes kohas valvamas, kuid need suudavad vaid väga väikest osa liiklusest kontrollida. Digitaalsel liikluspolitseil oleks pea sajaprotsendine ülevaade.

Žürii liikme Kristo Korgi arvates on see idee tulevikus tehniliselt kindlasti teostatav. Autod on siis niikuinii võrku ühendatud, lahendada tuleb privaatsuse küsimus – mida tohib jälgida ja mida mitte.

Tehisintellektiga valvesüsteem võtab ise vastu tarku otsuseid

Kolmas väljavalitud idee, mida esitles Allan, näeb ette valvesüsteemides tehisintellekti kasutamise, mida toetab ülikiire 5G võrk. Kõrge lahutusvõimega kaamerad edastavad pilti üle 5G võrgu ja tehisintellekt analüüsib nähtut, võttes vastu tarku otsuseid. Nii tekib vähem valehäireid, kui näiteks mõni metsloom on sattunud suure tööstusettevõtte alale.

Mailiis Ploomannile žüriist see mõte väga meeldis just ärikliendi kohapealt. Tema sõnul on praegu suureks probleemiks valed väljasõidud. Kui enne tehisintellekt vaataks ja otsustaks, kas on tegelikult ka häireks põhjust, siis jääks neid palju vähemaks.

Looduskaamerad – moodne „aeglane televisioon“

Juba alates 2004. aastast metsikust loodusest otseülekandeid tegev Looduskalender vajab kiireid ühendusi ja 5G sobib selleks ideaalselt. Looduskalendri ideed pakkuda kvaliteetsemat otsepilti metsast tutvustas selle eestvedaja Gennadi, kes rääkis, et praegu jälgib looduskaamerate videoülekandeid talvel ligi 20 000 inimest päevas, suvel aga kohati kuni 60 000 vaatajat.

Looduskalendri järgmine projekt on linnulauluraadio, mis edastab 360 kraadi mikrofoniga heli igast suunast. Raadio on tinglik nimetus, tegelikult edastataks ka pilti, mis 5G võimalusi arvestades võiks olla 360 kraadi kaamera.

Kertu Kriisk Elisast pakkus välja, et kuigi Looduskalender ei ole oma kaameraid äriks teinud, oleks siin täiesti olemas ka äriline võimalus: väga levinud on ju näiteks meditatsiooniäpid, kust võiks hoopis kuulata ka Eesti linnulaulu või siis telekanalid, kus pealtnäha midagi ei toimu (näiteks lõkketule kanal), aga sealgi oleks hoopis põnevam vaadata otsepilti metsast. Ka žüriiliikmete arvates oleks looduskaamerad head nn Slow TV jaoks, mis kogub aina enam populaarsust.

5G nukk, mis viib su astraalkeha reisile

Video vahendusel tutvustas oma 5G nuku ideed Lauri: kaamera ja mikrofoniga nukk võib reisida erinevatesse kohtadesse, näiteks lapse asemel kooli ja vahendada ümbruses toimuvat nuku omanikule. Kõlarite kaudu saab teistega suhelda ka. Laps on VR peakoplektiga samas kohas ja näeb 360 kraadi kaameraga sedasama, mida nukk enda ümber. Kiire ja väikese viitega 5G võrk tagab, et üle saaks kanda tehisreaalsuse pilti võimalikult sujuvalt ja võimalikult otse.

5G kontserdil saavad jämmida muusikud üle maailma

LoLa ehk Low Latency on Itaaliast pärit tehnoloogia, mis on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias juba kasutusel. Akadeemia IT-juht Innar aga näeb 5G-l palju vabastavaid omadusi, mis viiksid LoLa tehnoloogia kaugemalegi kui fiiberoptikaga varustatud kontserdisaalid.

Kui trummar on näiteks 3000 kilomeetrit eemal, siis tema puudumine ei saa kontserdil takistuseks, olgu see siis Estonia kontserdisaalis või mõnel suve-etendusel kaunis Eesti paigas. 5G on piisavalt kiire ja piisavalt väikese viitega, et muusikud võiksid koos distantsilt muusikat teha.

Innar on küll ise LoLa ühendust kasutanud, kuid kõik on seni seotud kalli eritehnika ning valguskaabliühendusega. Ilma nendeta on aga otseülekanne üsna pika viitega. Näiteks Youtube´i viide on keskmiselt kümmekond sekundit, Skype´il mõni sekund, heli kvaliteet aga ei kannata nendel kontserdikvaliteediga võrreldagi.

Projektsioonreklaam paiskab personaalsed reklaamid sinu ette asfaldile

Türilt pärit 3. kursuse tudeng Tõnis töötab loovagentuuris ja sealt valdkonnast on ka tema 5G idee: isikustatud ja asukohapõhine reklaam vaataja jalge ees maas. Tõnise sõnul on see piisavalt ootamatu koht, et kohe silma hakata ja tähelepanu võita, sest turundus- ja reklaamitööstuses peab uute lahendustega silma paistma. Neid reklaame võiksid muuhulgas projitseerida näiteks ka tänavalaternad.

Žürii arvates on idee tehniliselt sobiv, tänavalaternad on ka kohad, kuhu tugijaamad tulevad ja sealt saaks reklaami näidata. Muidugi võib juhtuda, et igaüks ei taha, et tema isikliku info põhjal personaalseid reklaame liiga avalikult tänavale näidatakse. Žürii ettepanek on minna sellega mõne reklaamiagentuuri jutule, sest 5G lahenduseni ei pruugi see veel niipea jõuda.

Mida žürii otsustas?

Lugeja on aga siiamaani põnevil, mida žürii siis lõpuks otsustas. Peale väikest arutamispausi koguneti taas F-Hoone tagaruumi ja tehti otsused teatavaks.

Digitaalne liikluspolitsei on küll väga suure potentsiaaliga, kuid selle teostatavus paari aasta jooksul pole veel mõeldav. Tulevikus aga lubas žürii selle peale mõelda kindlasti.

Allani ja Helena ideed mõlemad said tunnustuse: videovalve valdkonnas on Elisa juba uurinud uusi võimalusi, idee autor viiakse Elisa vastava arendustiimiga kokku. Nutikad valgusfoorid lähevad paljudele inimestele korda ja seegi on teostatav. Elisa poolt uuritakse edasi, kuidas saaks seda testima hakata.

Looduskalendri linnulauluraadio mõte on žürii arvates samuti hea, selle võiks ka ilma 5G-ta teoks teha. Looduskaamerad kaasatakse Starmani televisiooniteenuse tegemisse ja ehk saab niimoodi traditsioonilise lõkkepildi kõrvale ka loomi metsas näitava kanali.

Võitjaks osutus aga Innari idee teha üle 5G võrgu ühiskontserte muusikutega, kes ei asu samas kohas. Elisa hakkab võimalikult kiiresti selle lahenduse osas koostööd tegema.

Intervjuu võitjaga: 5G aitab jõuda muusikutele vajalike gigabittideni

Vastab Innar Järva, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia IT-juht

Millised oleksid ideaalsed ühenduskiirused ja viide, mida kannataks kasutada kontserdil muusikute ühismängimiseks, kui nad asuvad üksteisest kaugel?

Ideaalne ühenduskanal on selline, kus liigubki ainult videosignaal. Näitajate poolest kõlbaks teoorias ka keskmisest kiirem kodune internet, kuivõrd 720p resolutsiooni ning tavapärase kaadrivärskendus-sagedusega mittepakitud voo jaoks läheb tarvis täpselt 206 megabitti sekundis. Aga kuna naaberkodud kasutavad samuti internetti, siis tekib nendega jagatud ühiskanal ja on raske end selles paketivoos teistest tähtsamaks teha. Kui video seadeid veidigi tõsta, jõuame ruttu gigabittideni, nii et praegu vaid teadusvõrkude EENet/Geant/NORDUnet või tulevikus 5G poolt pakutava ühenduskiiruse valdkonda.

Viite tajumine ise on muusikastiiliti erinev, kindla taktiga lugudel võiks viide jääda kuni 40 millisekundi juurde, ehk teisisõnu tekiks sarnane heliviide reaalmaailmas siis, kui kaks esinejat oleks teineteisest 12 meetri kaugusel. See on veel üpris märkamatu.

Kui palju praegu sõltub viide kasutatavast tehnoloogiast ja kaugusest?

Kuna kasutusel on pildiinfot mitte kaader kaadrilt, vaid rida realt lugevad tööstuslikud kaamerad, valguskaabliga ühendused eri seadmete vahel, parimad 16 loogilise protsessoriga mänguriarvutid ning ülikiire LoLa (Low-Latency) tarkvara, siis arvutipargi viide sisuliselt puudub. Seetõttu tulebki pigem jälgida, et võrgus oleks kasutusel optimaalseim marsruut sihtkohani, siingi saab võita tuhandeid kilomeetreid ja kümneid millisekundeid. Ühendus Kesk-Euroopa riikidega on siiani olnud laitmatu, lähipäevil selgub tõde veidi kaugema nurga, Musta mere ja Kaspia mere riikide kohta. Arvesse võttes Nielseni seadust, kus võrgukiirus kasvab iga aastaga 50%, jõuame nii või naa lähiaastatel olukorda, kus kaugus ei mängi enam mingit rolli ja tehnikaalaseid tõkkeid või viiteid ei saa enam vabanduseks tuua.

Kui Muusikaakadeemias ülekannetega esimesed kontserdid tehti, siis millised olid praeguses võrgus suurimad probleemid?

Kui esmalt proovisime tehnika viimase sõna tekitatavat liiklust läbi tulemüüri ajada ja pääseda portide suunamistega, siis saime eksiteest väga ruttu aru – pilt ja heli suutsid vigastest pakettidest toota ulmelisi eriefekte! Reaalselt kvaliteetseks ühenduseks ongi tarvis teenusepakkujaga otseühendust ehk dedicated line’i, kus iseenda või naabrite muud ühendused ei segaks. Lähema mõnesaja kilomeetri raadiuses probleeme ei esine, küll aga on naljakamatest seikadest teada, et ühe kontserdi tarvis vähendati ajutiselt ühe riigi kohaliku rahvusraamatukogu internetikiirust.

Kuidas muusikud suhtusid sellesse ühiskontserdi võimalusse? Kas nad harjusid üksteist ekraanilt vaatama?

Nagu iga uue asjaga, vajasid ka muusikud tõepoolest kohanemisaega koosmängimiseks, kui ka lihtsalt inimlikku vestlusaega teineteisega. Kõik on harjunud mitmesekundiliste viidete, plekist heli ja ruudulisi piksleid kuvava sotsiaalmeedia otseülekannetega, ent kõrgekvaliteetse pildi, rikka heli ja reaalajas videopildi koosmõju suudab kiiresti positiivse üllatuskogemuse pakkuda. Esialgu võib tõesti häirivana tunduda lahendus, kus seinal olev pilt tuleb tegelikult tuhandete kilomeetrite kauguselt, aga kuna meie esiisad said samamoodi telefoni leiutamisega kaasnenud mõttelaadi muutuse osaliseks, siis saame praegusest mäest meiegi üle.

Milline oleks 5G puhul võimalik stsenaarium näiteks linnast väljas mõnel suveüritusel ühiskontserte teha?

Kuivõrd selles valdkonnas oligi viitevabade ühenduskohtade vabaduse vaakum, siis 5G toel muutuks sisuliselt kontserdi- või teatrilavaks kogu Eesti pind, aga ka õhk ja vesi. Võimalusi on arvukalt ja mõistlikke ideid küllaga ning neist tuleb loogiline valik teha. Ega 5G kiiruseid kasutatav lõpptoode ei peagi olema sümfooniaorkestri kontsert või teatritükk, see võib vabalt olla ka lihtne ekraan linnatänaval, mille pilt ja video jõuavad sadade kilomeetrite kaugusel olevast maatalust, ning mille eesmärk oleks kutsuda tänaval kõndijaid maaeluga vahetult verbaalselt suhtlema.