Kaitseväelaste “arvutimäng” leiab aset keset Võrumaa maastikku

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Programmi võib sisse panna täiesti reaalsel asukohal põhineva kaardi ning seal õppusi läbi viia. Foto: Kaarel Kook

Suur osa kaitseväelase õppetegevusest toimub väljas. Käiakse metsas ning harjutatakse lahingsituatsioone harjutusväljadel. Sellele vaatamata peitub aga Tartus, kunagise Raadi lennuvälja aladel, selline huvitav koht nagu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskus, kus on võimalik paljusid lahingharjutusi teha hoopis arvutites.

Matkekeskuse nimetus tuleneb mõistest matkesüsteem, mis tähendab idee poolest kõike, mis ei ole otseselt lahingutegevus. “Kõik see, mis ei ole päris sõda, ongi matkimine,” ütleb matkekeskuse ülem major Tamur Kusnets. Tartus 10 aasta eest loodud matkekeskus on aga tehnikapõhisem ning sisaldab endas kaht matkesüsteemi, mis toimivad arvutite abiga.

Õppus toimub virtuaalsel kaardil

Matkekeskuses on matkesüsteeme kaks, millest esimene on JCATS (Joint Conflict And Tactical Simulation), mida nimetatakse kohapeal ka hüüdnimega Kass. Tegu on staabi ehk suurte üksuste juhtide treenimiseks mõeldud süsteemiga.

Õppused toimuvad matkekeskuses suures arvutitega täidetud ruumis. Foto: Kaarel Kook

Idee poolest on tegu Linux operatsioonisüsteemiga arvuti peal toimiva programmiga. Seda avades ilmub kasutaja ette mingi kindla piirkonna kaart ning seejärel on võimalik hakata seal virtuaalseid üksuseid suunama ning neile ülesandeid andma. Võimalik on simuleerida ükskõik millist olukorda. Ründamist, kaitset, varitsust ja palju muud. Kasutaja ees oleva kaardi teeb eriliseks ka see, et simulatsioonis ei jookse üksused mitte sileda pinna peal, vaid maastikul on omadused, täpselt nagu päriselus. Mägede ületamine võtab kauem aega, kindlad sõidukid liiga rasket maastikku läbida ei suuda, täpselt nagu päriselt. Kasutatavad kaardid on pärit kaitseväe militaargeograafiagrupilt, seega on võimalik harjutada mõne täiesti reaalse Eestis asuva koha kaitset.

Peale õppust saab kogu protsessi üle vaadata ning uurida, kus tehti vigu. Foto: Kaarel Kook

Kogu tegevus toimub suures ruumis, kus on ridadena laudade taga arvutid, iga arvuti juures klaviatuur, kaks ekraani ja hiir. Arvutid on matkekeskuse infotehnoloogia grupi juhataja Elmo Kuslapi sõnul keskpärased mänguriarvutid, mis on antud simulatsiooni jooksutamiseks täiesti piisavad.

Tavaline arvutimäng, aga paindlik

Teine matkesüsteem, mida matkekeskuses õppuste ning harjutuste läbiviimiseks kasutatakse on VBS (Virtual Battle Space). Tegu on tuntud arvutimängu Arma mootoril põhineva süsteemiga. Traditsioonilisest Arma arvutimängust eristab matkekeskuses kasutatavat varianti aga selle avatus. See tähendab, et soovi korral on võimalik sisestada mängu mõne Eesti asukoha maastik ning viia läbi harjutus näiteks Võru metsades. Lisaks on võimalik muuta ka kõike muud. Näiteks vastaste arvu, maastikku, sõidukeid. Sisuliselt on võimalik luua ükskõik milline virtuaalne stsenaarium ning seda seejärel läbi harjutada. VBS süsteemi peal harjutavad näiteks tulejuhid, kelle ülesandeks on muu hulgas suurtükitule tellimine vastase positsioonidele. Kuna reaalse õppuse läbiviimine on kulukas ning aeganõudev, pakub VBS head alternatiivi.

VBS süsteemi saab sisse panna nii Eesti sõduri kui ka Eestis reaalselt eksisteerivad CV90 jalaväe lahingumasina. Foto: Kaarel Kook

Autonoomne süsteem on armutult neutraalne

Taolised matkesüsteemid on head laias laastus samadel põhjustel miks on head muud autonoomsed süsteemid. “Puudub inimfaktor. Kui inimene on vahekohtunik, siis ta väsib. Matkesüsteem ei väsi ja on kogu aeg täiesti armutult neutraalne. Ta arvestab seda mida tehakse ning teda ümber ei räägi,” ütleb major Kusnets. Samuti kaob ära igasugune arvutuste tegemine ja tabelite kasutamine, mida varasemalt tuli teha käsitsi.

Major Kusnets selgitab, kuidas tegevus matkekeskuses täpselt käib. Foto: Kaarel Kook

Lisaks sellele on selliste süsteemide plussiks tagasiside. Kuna harjutus toimub virtuaalses ruumis, saab kogu tegevust hiljem edasi ja tagasi kerida. Uurida kus ja mis valesti läks ning anda väga konkreetset ja detailset tagasisidet.

Mis puutub väljaõppesse, siis praeguse seisuga mainitud matkesüsteemide kasutamine mingil moel kõigi väljaõppel osalejate jaoks kohustuslik ei ole. See, kas mingi kindel üksus tuleb harjutama matkekeskusesse sõltub selle üksuse ülema tahtest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et matkekeskusesse tulemiseks peab inimesel juba olema olemas kindel eelnev väljaõpe ning matkekeskus on hea koht selle väljaõppe kvaliteedi kontrollimiseks.

Lisaks on jätkuvalt väga oluline ka reaalselt maastikul ehk õues toimuv väljaõpe, seega ei maksa arvata, et tulevikus õpitakse sõjapidamist ainult arvutite taga. “Üks asi ei saa olla vastuseks kõigile küsimustele. Väljaõpe koosneb väga paljudest erinevatest asjadest. Matkesüsteemi näiteks roomamise ja välioskuste harjutamiseks ei ole lihtsalt vaja,” sõnas Kusnets.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.