Kodune meelelahutus vajab lisaks teleri seinale või kapile asetamisele ka muid toetavaid süsteeme: kõlareid, heli, kaableid, pleiereid, salvestusseadmeid ja eelnevat planeerimist, kuidas, kuhu ja mida paigutada.

Viimased rahvaküsitlused Euroopas on näidanud, et televiisor mängib keskmises kodus rohkem kui 3 tundi ja selle aja vähenemist pole keegi veel ennustama hakanud. Seega väga suure osa meie kvaliteet-ajast kodus sisustab just televiisor koos kõigi oma lisavõimalustega. Tähtis on, et need võimalused rahuldaksid kõiki pereliikmeid ja kõiki vajadusi.

Seega pole teleri ost mitte lihtsalt tarbeeseme ost, nagu näiteks triikraua või veekeedukannu puhul, vaid eelkõige on see vaba aja sisustamise võimaluste loomine, millega peaks arvestama juba maja ehitamisel või kapitaalsema remondi eel.

Siit tekib tavaliselt ka kohe terve rida küsimusi, millele peaks vastama juba enne koduse meelalahutus-süsteemi uuendamist või soetamist.

Need põhiküsimused on järgmised.

1. Kui kaugelt telerit vaadatakse? Selle määrab ruumi suurus ja mööbli paigutus. Kaugus omakorda annab vihje, kui suure ekraaniga teler osta.
2. Mida vaadatakse? Siin tuleb mõista, millistest allikatest tuleb sisu. Kõige levinum on muidugi kaabel-TV, aga see on ka kõige isikupäratum valik. Tõusev trend on voogmeedia ehk inglise keeles streaming, mis näitab filme ja seriaale üle Interneti.
3. DVD/Blu-Ray mängija vajalikkus. Mitmeid väärtfilme maksab soetada oma kodusesse kogusse püsivalt, et neid kiirelt teinekord jälle suurele ekraanile tuua. Ka koduvideod võivad ajalooliselt olla plaatidele salvestatud.
4. Mängukonsoolid. Vingeimad mängud vajavad head ja suurt nutiteleri ekraani, kiiret pulti ja võimsat heliesitust. Liikumismängude jaoks peab jääma ekraani ette ka piisavalt liikumisruumi.
5. Kuidas saab ligi perekonna arhiivile ehk kus asuvad fotod ja videod faili kujul? Millisel andmekandjal neid hoitakse ja kas soovitakse ka telekas vaadata? Küsimus puudutab koduse arvutivõrgu kiirust ja tehnoloogiat – juhtmeta või juhtmega, milliste keskseadmetega, kui suure kiirusega…
6. Milline on kodune muusikakogu ja filmivaramu? Kas plaatidel, kõvaketastel, koduserveris? Kuidas neid kätte saada? Küsimus määrab samuti koduvõrgu tulevased omadused ja salvestusseadmed, mida kasutada.
7. Eestis on olemas veel vabalevi ja hübriidTV. Kui need on olulised, peab kaabel minema katusele antennini.
8. Milliseid seadmeid soovitakse ajutiselt süsteemi ühendada? Meedia (filmid, pildid, muusika) võib asuda ka sülearvutis, sõbra mälupulgal, videokaameras.

Nendele kaheksale küsimustele ole lihtsaid jah/ei vastuseid, mis teeks koduse meelelahutussüsteemi projekteerimise ülilihtsaks. Samas pole ka midagi ületamatult keerulist vaja teha, kui neile küsimustele on esmased vastused saadud. See aitab hiljem ümbertegemist vältida ja annab kohe alguses ettekujutuse, mida oleks vaja poest osta.

Näiteks tavaline on olukord, kui pere failiarhiiv on laiali mööda erinevaid pereliikmete arvuteid ja keegi pole seda korrastanud ega süstematiseerinud, kuna puudub tehniline võimalus. Nüüd, luues uue meelelahutussüsteemi, see võimalus tekib ja patt oleks hetk mööda lasta siis, kui kõike saab planeerida mõistlikult, hiljem ümber ehitamata.

Läbimõeldud projekteerimine annab juurde mitmeid kasutusmugavusi, mis hetkel võivad tunduda vähetähtsad, aga tulevikus nende tähtsus aina suureneb. Näiteks kõigis peredes kasvab praegu kodune arhiiv aina kiirenevas tempos, sest failimahud suurenevad, kuna kasutusele võetakse aina kvaliteetsemad kaamerad ja küll oleks tore otsitav kohe üles leida.

Tavaliselt on majapidamises telereid rohkem kui üks, vaja oleks teada, kus need asuvad ja ka ootused igale seadmele, milleks seda peamiselt kasutatakse.

Boonusena koduse multimeediasüsteemi loojale ka veel üks viimane ja väga tähtis lisaküsimus: mida teised sellest kõigest arvavad?

Väga vabalt võib kogu kodune multimeediasüsteem koosneda 15 erinevast seadmest ja paljudest juhtmest nende vahel. Selline tehnikakogus elutoas ei pruugi vaimustada kõiki pereliikmeid. Et tühjast ei tõuseks tüli, võiks enne läbi arutada, kui palju tehnikat näha soovitakse. Tõsi on see, et tänapäeval saab enamuse seadmetest ja kaablid nii ära peita, et need tagavad korraliku meediaelamuse, aga ise silma ei riiva.