Projektorid alustasid oma elu ranges ärimaailmas: kas koosolekuruumi lae all või konverentsikeskustes Powerpointi üsna liikumatuid slaide seinale näidates. Kuid praegu kohtab neid aina enam ka hästivarustatud kodudes – uued tehnoloogiad on teinud pildi kirkaks ja kiireks, nii et ka ärksamad filmid on suurelt toaseinalt vaadates nagu „päris“ kinos.

Kuid mis neid kahte eristab? Kas võiksin siis koju võtta mõne äriprojektori ja sellega uudiseid või kassahitte vaadata? Mis juhtub, kui firmasse tellitakse kodukinoprojektor ja näidatakse sellega kasumiprognooside graafikut?

Äriprojektoriga peab tekst olema loetav

Äri- ja kodukinoprojektorilt oodatav pilt on üsna erinev. Äriprojektorilt nõutakse, et tekst peab olema selge ja loetav ka tagareast, pilt piisavalt kontrastne ning võiks olla näha ka pimendamata koosolekuruumis. See ei pruugi tagada head elamust kiiresti muutuva pildiga filmi vaatamisel.

Äriprojektor peab olema võimalikult paljude erinevate ühendustega, sest esinejad tavaliselt vahetuvad ja neil on erinevate ühenduspesadega arvutid. Pildi peab ette saama kiiresti (selleks sobib kõige paremini tänapäeval järjest enam leviv laservalgusallikaga projektor) ja seda pole tavaliselt aega pikalt kalibreerida. Seega peab käima automaatselt nii värvide, teravuse kui keystone´i ehk servade otseks reguleerimine.

Mobiilsus võib olla määrav – kui seadet tuleb ühest ruumist teise tõsta, võiks see olla kerge ja kiiresti lauale paigaldatav.

Kuna äriruumides on tavaliselt rohkem loomulikku valgust ja inimesed ei taha istuda väga pimedas, kui on vaja ka märkmeid teha, peab projektori heledus olema suurem. Kuni 5000 luumenit on praegu juba keskmine valgustugevuse näitaja.

Ehkki kõlarid pole äriprojektoritel kunagi tippkvaliteediga väga hiilanud, võiks see omadus neil olemas olla, sest arvuti enda kõlarid ei pruugi suures ruumis piisavalt valju häält teha.

Lisaks on äriklassi projektoritel tänapäeval määravaks saamas internetiühendus läbi kaabelühenduse või WiFi. Tänapäevased äriprojektorid on arvutivõrgus olulised seadmed, neid saab eemalt sisse ja välja lülitada ning opereerida läbi erinevate IP põhiste juhtimissüsteemide – tehes tihti keerulisena tunduva ühenduse kasutajale võimalikult lihtsaks ning mugavaks.

Kodukinoprojektor: hiigelpilt hämaras toas seinale

Kodukinoprojektorid on küll kallimad, kuid ikkagi ei suuda ükski hiigel-ekraaniga LCD teler nendega võistelda – enamgi veel, üle 100-tollise diagonaaliga paneel maksab nii üüratult palju, et keegi seda koju osta ei suuda. Küll aga jaksab osta kodukinoprojektorit, mis teeb kasvõi maast laeni pildi.

Kuna kodus vaadatakse tavaliselt filme nagu kinos, siis võib toa hämaramaks teha, mis suurendab pildi kontrastsust ja projektor ei pea olema nii ereda valgustusega. Piisab juba 2500 luumenist. Heledust on siiski rohkem vaja, kui kasutatakse 3D prille. Nendega muutub ekraanil vaadatav pilt paratamatult tumedamaks. Pildiformaat kodukinoprojektoril võib olla Full HD, aga kui vähegi võimalik, siis võiks eelistada tulevikukindlat 4K projektorit. Kuvasuhe kodukinoprojektoril on tavaliselt külgede suhtega 16:9.

Kodukinoprojektorit pole vaja iga kord üles sättida ja ühenduste hulk pole ka nii oluline, kui pilt tuleb Blu-Ray mängijast või ühest kindlast arvutist. Oluliseks on pigem HDMi põhine projektori juhtimise sünkroniseerimise funktsioon (HDMI Sync), kui projektor käivitub ja on automaatselt juhitav koos signaaliallikaga, et vältida erinevaid pulte jm võimalikke ebamugavusi. Ühendus sätitakse paika, projektoripilt kalibreeritakse ära ja edasi on hooletu – iga kord pildisättimist pole statsionaarselt koju installitud seadmega enam vaja.

Mobiilsus pole samuti nii oluline kui äriprojektoril – kodukino seade võib olla suur nagu mööbliese, suurusest hoopis olulisem on, et selle ventilaator ei sumiseks valjult ja oleks võimalikult hääletu.

Kodukinos on oluline ka värvide täpsus, sest kui äriprojektor näitab Powerpointis ringdiagrammi veidi rohekamalt kui esitaja soovib, siis ei häiri see eriti; kui aga filmis on inimese nahatoon ebamaiselt plastmassi meenutav, siis see juba häirib.

Heli pole kodukinoprojektoril tähtis, sest niikuinii saadetakse see muusikakeskuse korralikesse kõlaritesse. Projektor ei peagi heliga tegelema. Siin aga on oluline projektori kiirus, et heli ja pilt sünkroonist välja ei läheks. Mõnikord on muusikakeskustel või videopleieritel võimalus heli käsitsi sünkroniseerida, tagades väikese viite, et pilt häälele järgi jõuaks.

Äri- ja kodukinoprojektori põhierinevused

Võtame kokku, millised siis on põhilised erinevused äri- ja kodukinoprojektoril:

• Äriprojektoril on suurem valgustugevus, tavaliselt väiksem pildi eraldusvõime ehk resolutsioon, väiksem kontrast ning palju juhtimise ja ühendamise võimalusi.
• Kodukinoprojektoril on väiksem valgustugevus, suurem pildi eraldusvõime ja kontrast, väiksem müra ning telerivaatamisest teada lisamugavused.

Vaata äriprojektorite valikut meie e-poest, kodukinoprojektorite valik asub siin.