Eesti füüsikanoori tabas Euroopas medalisadu

Tutvu ülesannetega ning pane ennastki proovile

Vahetult enne jaani Saksamaal Hannoveris toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadilt (EuPhO) toodi Maarjamaale kaks kulda ja üks hõbemedal. Pildil paremalt Jaan Kalda, absoluutvõitja Rumeeniast Vlad-Stefan Oros ja parim tütarlaps Saskia Põldmaa.Foto: Eero Uustalu / TalTech

Vahetult enne jaani Saksamaal Hannoveris toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadilt (EuPhO) toodi Maarjamaale kaks kulda ja üks hõbemedal – tegemist on läbi aegade ühe parema tulemusega, kusjuures kuldse võidu sai ka Eesti tuntud füüsiku käe all treeninud leedu noormees.

Juba seitsmendat korda toimunud olümpiaadil võitsid Eestile kulla Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Kristjan-Erik Kahu, kes jõudis üldarvestuses seitsmendale kohale, ja Tallinna Reaalkooli õpilane Saskia Põldmaa, kes oli ühtlasi parim tütarlaps. Ralf Robert Paabo Hugo Treffneri Gümnaasiumist pälvis hõbemedali. Eesti jaoks on tegemist on läbi aegade ühe parema tulemusega.

Põhjust rõõmustamiseks on aga enamgi, sest kullaga pärjatud Vilniuse õpilane Tomas Babelis nimetab oma peamiseks õpetajaks Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessorit Jaan Kaldat, kes aitas tal olümpiaadiks tippvormi saada. Leedu meedia sõnul on tegemist mitmekülgse noormehega – näiteks on ta õppinud muusikat ja mängib heal tasemel orelit.

Ei ole päris tavaline füüsikaolümpiaad

EuPhO sai alguse Eestist – esimene võistlus korraldati 2017. aastal Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise üritusena. Initsiaatoriks oligi professor Jaan Kalda, kes on praegu ka EuPhO president.

EuPhO erineb teisest tuntud rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist (IPhO) eeskätt ülesannete iseloomu poolest – kui IPhO ülesanded on sarnased ülikooli füüsikaeksamiga, kus lahendajat juhitakse lahenduse poole suure arvu abistavate küsimuste abil, siis EuPhO ülesanded sarnanevad uurimistööle: probleemipüstitus on lakooniline, terve tee lahenduseni tuleb võistlejal endal leida.

See jätab õpilastele rohkem avastamisrõõmu ja ruumi loominguliseks lähenemiseks. Antud asjaolu on ilmselt ka põhjuseks, miks on EuPhO-l osavõtvate riikide arv nii kiiresti kasvanud – tänavu oli kohal 176 võistlejat 38 riigist.

Eestlasi oli rohkemgi

EuPhO teooriaülesanded koostab alaline akadeemiline komitee, mida juhib president. Akadeemiline komitee osaleb ka eksperimentaalülesannete koostamises, kuid nende väljatöötamine on suurel määral korraldava riigi õlul ning vajadusel kaasatakse täiendavaid välisliikmeid; tänavu oli üheks selliseks välisliikmeks TalTechi doktorant Eero Uustalu.

Eesti tulemused EuPhO-l ja IphO-l on olnud harilikult Balti- ja põhjamaade parimad ning kui arvestada meie rahvaarvu väiksusega, siis oleme ka maailmas parimate hulgas. Samas kõiguvad tulemused aastast aastasse päris palju – juhuslikke kõikumisi aitab võimendada meeskonnaefekt: tugev liidri ümber moodustub sõpruskond, kes üksteist innustades õpivad ja arenevad koos kiiremini.

Arengule aitavad kaasa ka heatasemelised tugeva konkurentsiga võistlused ning Eesti võistkonna puhul on suur roll olnud TalTechi korraldataval Põhja-Balti füüsikaolümpiaadil (NBPhO). Selle võistluse viljastavat mõju näitab fakt, et tänavuse NBPhO osavõtjate hulgast tuli tervelt neli EuPhO kuldmedalisti.

Tutvu olümpiaadi ülesannetega ja pane ennastki proovile

Tänavuse EuPhO ülesannete, lahenduste ja tulemustega võib tutvuda veebilehel https://eupho.ee/eupho-2023/. Kes tahaks proovida ise katseid läbi teha (optiline must kast pakub palju avastamisrõõmu), peab sammud seadma TalTechi poole ning võtma ühendust füüsika osakonnaga või olümpiaadikooliga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.