Eestis oleks võimalik luua merendussektorile eraldi poliitika kujundamise raamistik, mis arvestaks korraga nii ELi kui ka Eesti riigi reegleid ja huve, aga samas järgiks ka üleilmseid keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärke – nii selgus Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.
Värske TalTechi doktor Kaidi Nõmmela otsis oma töös kinnitust hüpoteesile, et kas Eesti merendussektorit jätkusuutlikku arengut on võimalik toetada nii, et loodav poliitikakujundamise raamistik arvestaks korraga väga erinevate reeglite ja mõjuteguritega. Näiteks tänases maailmas olulisteks juhisteks saanud SDG-sid (ingl Sustainable Development Goals), ESG (ingl environmental, social, and governance) aspekte, samuti ELi uut jätkusuutliku arengu raporteerimise standardit ja merendussektori eripärasid. Kõigele lisaks loomulikult ka Eesti huve. Vastus oli positiivne – on võimalik!
“Välja töötatud raamistik sisaldaks merendussektorile sobivaid komponente ja meetodeid ning põhineb traditsioonilisel poliitikakujundamise protsessi teoorial,” selgitab Nõmmela, kes jäi rahule nii TalTechi doktoriõppe taseme kui ka oma tööga. Kui keeruline aga see protsess oli?
Mahukas teema, mida saab edasi uurida
Nõmmela doktoritöö on seotud väga mahuka teemaga, milles on rohkelt põnevaid uurimisvaldkondi. Sellest tulenevalt võib Nõmmela sõnul pidada üheks väljakutseks ust töö fookuse seadmist ja uuringu piiritlemist, sest merenduse valdkonnas on palju tahke, mida tahaks lisaks lähemalt uurida.
Oma doktori töö suurimaks väärtuseks peab Nõmmela Eesti jaoks väga olulise valdkonna poliitikakujundamise võimaluste analüüsimist jätkusuutliku arengu kontekstis, mis on ühtlasi nii praktiline kui äärmiselt aktuaalne teema.
Näiteks peab Euroopa Liit jätkusuutlikku arengut üheks põhiprintsiipiks ja on integreerinud sellega seotud eesmärgid ja tegevused sise- ja välispoliitikasse seades uusi nõudeid ka ettevõtetele. „Samas on teada, et praeguse arengu juures, ei ole SDG-d aastaks 2030 eesmärgipäraselt saavutatavad,“ nendib Nõmmela.
Merendussektoril on aga väga oluline roll jätkusuutliku arengu saavutamisel arvestades sektori suurt panust maailma kaubandusse. Nõmmela selgitab, et kui SDG-de integreerimine poliitikakujundamisse on viimastel aastatel olnud rahvusvahelise poliitika keskmes, siis ESG aspektid on jäänud pigem tahaplaanile.
Abikäsi poliitikakujundajatele
Doktoritöö põhineb neljal publitseeritud teadusartiklil ja selle raames sai Nõmmela sõnul töötatud välja raamistik koos uute meetodite ja tehnikatega, kuidas integreerida jätkusuutlikkusega seotud aspektid merenduspoliitikasse selliselt, et see arvestaks merendussektori eripärasid ja oleks samal ajal dünaamiline arvestamaks kohalikke ja globaalseid arengumuutusi.
Töö lähtus kolmest uurimisküsimusest:
1. kuidas integreerida merendusklastri kontseptsioon kohalikku merenduspoliitika kujundamise protsessi;
2. kuidas peaks olema merenduspoliitika disainitud, et see toetaks sektori jätkusuutlikku arengut;
3. millised on jätkusuutliku arengu komponendid merenduspoliitika raamistikus.
“Töö tulemusena pakutud raamistikku saab rakendada nii Eesti kui teiste mereäärsete riikide poliitikakujundamises. Eesti merendussektori jaoks seisneb doktoritöö otsene väärtus praktiliselt kasutamiseks sobivad poliitikakujundamise meetodid merendussektori toetamiseks ning kaudne väärtus on Eesti kui mereriigi identiteedi ühendamine tegevustega läbi merenduspoliitika kujundamise,” lisab Nõmmela.
Teadusartiklid on publitseeritud aastatel 2021 kuni 2022. Doktoritöö peamiseks uurimisstrateegiaks on juhtumiuuring Eesti merendussektori põhjal ning töö viidi läbi kasutades kombineeritud uurimismeetodeid. Doktoritöö juhendaja oli TalTechi inseneriteaduskonna professor Kati Kõrbe Kaare.
Loe Kaidi Nõmmela doktoritööd “Eesti merendussektori jätkusuutliku arengu toetamine läbi poliitikakujundamise raamistiku” TalTechi digikogus.
