Mis see on?
Liitreaalsuseks (augmented reality) kutsutakse reaalse ja virtuaalse keskkonna kombineerimist. Just reaalse keskkonna kaasamine eristabki liitreaalsust virtuaalreaalsusest, kus kogu keskkond on arvutitega loodud. Kasutaja kogeb liitreaalsuse puhul, et teda ümbritsevale reaalsusele on miskit juurde pandud, näiteks objekte, mida seal päriselt ei eksisteeri.
Idee reaalsuse rikastamisest pärineb 20. sajandi algusest, mil kirjanik L. Frank Baum kirjeldas prille, mis päris elule informatsiooni peale kuvavad. Termini ise pani paika aga 90 aastat hiljem Boeingu teadlaneThomas P. Caudell. Just 1990ndate algusest peale on näha tõelist progressi liitreaalsuse arenduses ja viimase kümneaasta jooksul on see hakanud ka meie igapäevaellu tungima.
Miks see homme oluline on?
Liitreaalsus võimaldab oluliseltmuuta seda, kuidas me kogeme reaalset ja digitaalset maailma ning nendevahelist piiri. Hetkel on väga selge vahe füüsiliselja digitaalsel objektil. Kui digitaalne objekt pole aga lihtsalt arvutis pesitsev programm, vaid jalutab näiteks kassi kujul mööda tänavat ringi, on vahe tegemine juba raske.
Digitaalsete objektide kuvamine reaalsesse maailma on kasulik väga mitmete tööstusharude puhul. Näiteks saab arhitekt kuvada plaanitava ehitise täismõõdus selleõigele kohale ja teha vastavalt nähtavale muudatusi. Samamoodi saavad insenerid arvutiga disainitud objekte oma lauale kuvada ja neid siis mitme nurga alt uurida, justkui oleks objekt juba valmis.
Kasutust leiab loomulikult ka väljaspool tööstust. Näiteks võõras linnas jalutades saab liitreaalsuse abil kuvada tänavale teejuhiseid ja lisainformatsiooni huvitavate vaatamisväärsuste kohta. Kõige olulisem on aga see, et kõike seda tehes ei kao side reaalse maailmaga.
Kui kaugel täna asjad on?
Liitreaalsust on võimalik kogeda piiratud viisil juba praegu. Kuna paljudel meist on taskus alati kaasas pisike ekraan koos kaamera ja võimsa protsessoriga, on enamik üldsusele kasutamiseks mõeldud liitreaalsuse vorme saadaval nutitelefonirakendustena. Nii on võimalik näiteks enne IKEAst mööbli ostmist, seda läbi telefoni ekraani kodus erinevates ruumides vaadata või kuvada telefoniekraanil reaalajas lisainfot end ümbritsevate majade ja objektide peale. Eriti aktiivselt kasutatakse liitreaalsus meelelahutuses, sõjanduses, kunstis ja hariduses.
Koos arvutite võimsuse kasvu ja mõõtmete vähenemisegaon võimalikuks saamas ka L. Frank Baumi algne idee ühendadaliitreaalsus prillidega. Google arendas mitu aastat toodet nimega Google Glass, mis kinnitus inimesele pea külgening kuvas ühe silma ette liiklusjuhiseid, teateid telefonist ja mitmeid erinevaid rakendusi. Praegu on algne projekt lõpetatud, kuid ilmselt käib töö edasi prillide järgmise versiooniga.
https://youtube.com/watch?v=v1uyQZNg2vE
Microsoft arendas ideed veelgi ning on lähiaastatel toomas turule toodet nimega HoloLens. See kujutab endast kiivrit, mis loob silme ette terve hulga muljetavaldavaid visuaale. Oma demonstratsioonides on Microsoft näidanud muuhulgas võimalust ehitada elutoa lauale Minecrafti-maailma ja läbi seinte ronivate virtuaalsete tulnukate tulistamist,kasutades käe otsas olevat virtuaalset kahurit.
Praegused liitreaalsust rakendavad tooted pole veel nii küpsed, et neid igast kodust leida. Sinnapoole nende areng aga liigub. On täiesti võimalik, et lähitulevikus pärast saad sa tööl projektiga seotud asju mööda kontorit ringi lennutada nagu Tony Stark filmis"Iron Man" ja õhtul oma korterit ründavate tulnukate eest kaitsta. Vähemastisellisetuleviku poole töötavad targad insenerid üle maailma.
Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?
Hetkel Eestis väga laialdast liitreaalsuse arendust ei toimu, kuid tehnoloogia küpsedesonseda kindlasti oodata. Küll aga otsitakse juba praegu viise, kuidas uut tehnoloogiat koolides kasutada. Mitmetes õpetajatele mõeldud infokanalites tutvustatakse erinevaid mobiilirakendusi, mida õpilastele tutvustada ja viise, kuidas nende abil õppetööd korraldada.
Pelgulinna Gümnaasiumi IT-Arendusjuhi Birgy Lorenzi sõnul kasutatakse nende koolis näiteks rakendusi Quiver ja Anatomy 4D. Koolitustel on ta soovitanud veel mitmeid teisi liitreaalsust kasutavaid rakendusi ja huvi õpetajate seas tundub olevat suur.Olemas on ka Facebooki-grupp, kus neid teemasid arutatakse.
Proovi liitreaalsust ka oma nutiseadmega
Liitreaalsust kasutavaid rakendusi on järjest rohkem juurde tekkimas. Kirjutades märksõnaaugmented realityoma nutiseadme rakenduste poodi, leiate kindlasti mitmeid põnevaid lahendusi. Toome siin ära viis rakendust, mis meile huvi pakkusid:
Quiver.Quiver sobib ennekõike neile, kellele meeldivad värvimisraamatud. Kui kasutada nende koduleheküljel pakutavaid värvimislehti, on nutirakenduse abil võimalik enda värvitud tegelane lauale ringi liikuma panna.iOSjaAndroid
Toywheel Toy Car RC.Selle rakenduse abil saab oma toa muuta rallirajaks. Vaja on vaid mõned spetsiaalsed pildid välja printida, need põrandale laiali laotada ja sõit võib alata.iOSjaAndroid
Wikitude.Põnev abiline ringi reisides. Rakendus kuvab läheduses olevate äride ja vaatamisväärsuste juurde lisainfot Yelpist, Trip Advisorist, Twitterist, Facebookist ja teistest andmekogudest.iOSjaAndroid
Star Walk.Star Walk on möödapääsmatu rakendus astronoomia huvilistele. Lisaks detailsele infole kõige kohta, mida taevast näha saab, võimaldab see rakendus kogu vajaliku info kuvada ka pildile, mis reaalajas läbi kaamera paistab.iOS,AndroidjaWindows Phone
Mybrana 3D.Mybrana abil on võimalik luua videoklippe, millele lisatakse erinevad lühikesed animatsioonid. Näiteks võib Snelli tiiki filmides kaadrit vürtsitada hiiglasliku kaheksajalaga.iOS jaAndroid
Avafoto: Microsoft
