Õpingud Virumaa kolledžis võimaldasid inseneril tõusta suurtööstuse direktoriks

Virumaa kolledžis omandatud haridus võimaldas seni automaatikasüsteemide inseneri positsioonil töötanud Andreil kandideerida Eesti Energia kaevanduste logistikaettevõte juhtivinseneriks.Foto: erakogu

Andrei Tatartšuk on läbi ja lõhki kohtlajärvelane – seal sündinud, kasvanud, omandanud üld- ja kõrghariduse ning seal asub tema kodu tänaseni. TalTech Virumaa kolledži vilistlasena (energiatehnika BA 2017 ning kütuste keemia ja tehnoloogia MA 2020) on Andrei teinud silmapaistvat karjääri enamikes kohalikes suurtööstustes. 

Andrei CVst nähtub esmalt lai kogemus – insenerina ja juhtivinsenerina on ta töötanud sellistes ettevõtetes nagu Velsicol, Eastman, VKG ja erinevad Enefiti tootmisüksused. Just Eastmanis töötamise ajal asus Andrei 2012. aastal õppima Virumaa kolledžis energiatehnikat, et täiendada oma teadmisi ning avardada võimalusi tööturul. 

“Tegelikult tahtsin kolledžis õppida juba aastaid varem, tahtsin õppida automaatsete süsteemide erialal, kuid sinna polnud vastuvõttu, nii et kui 2012. aastal avati vastuvõtt energiatehnika erialale, siis sinna ma läksin,” selgitab Andrei. Virumaa kolledžis esmalt energiatehnika bakalaureuseõppe ning kohe seejärel kütuste ja keemia tehnoloogia magistriõpingud läbinud mees on tehtud valikutega väga rahul. 

Esmalt meenutab ta hea sõnaga kõiki oma lektoreid ja juhendajaid, eriti head mälestused on tal seotud Olga Rubani ja Aleksandr Vereši antud õppeainetega. “Põhiline osa loengutest ja praktikumidest toimus nädalavahetustel. Virumaa kolledž on selles mõttes väga hästi oma õppetöö korraldanud, et arvestatakse tööl käivate inimeste võimalustega. Loomulikult oli niimoodi töö kõrvalt õppimine intensiivne, aga kuna loengud olid huvitavad, sain hästi hakkama,” meenutab Andrei. 

Investeering haridusse tasus ära 

Virumaa kolledžis omandatud haridus võimaldas seni automaatikasüsteemide inseneri positsioonil töötanud mehel kandideerida Eesti Energia kaevanduste logistikaettevõte juhtivinseneriks. Eesti Energias töötamise ajal 2018. aastal ta läks magistriõppesse ja tänu sellele sai ta 2019. aastal kandideerida NPM Silmet tootmisdirektori asetäitjaks. Juba kolme kuu pärast sai toona 42-aastasest Andreist Silmeti haruldaste metallide vabriku direktor. Tänaseks on tema vastutusvaldkond veelgi laienenud, nüüd juhib Andrei Silmetis nii haruldaste metallide kui metallurgiavabrikut. 

Andrei töötab intensiivselt – mõnikord venivad tema tööpäevad kuni 16-tunnisteks, aga enamasti saab hakkama 8–10 tunniga. Sõltuvalt maailmaturul toimuvatest võngetest haruldaste metallide toorme tarnimisel ning neist toodetava nioobiumi ja tantaali nõudlusele tuleb tootmist aeg-ajalt ümber korraldada ning uuendada. Nii keemia kui ka energeetika hea tundmine on võimaldanud Andreil viia Silmeti tootmisprotsessidesse mitmeid uuendusi. Näiteks saab nüüd sama tootmisvõimsuse juures väärindatud haruldastest metallidest hoopis kõrgema kvaliteediga nioobiumi, mille hind on maailmaturul oluliselt kõrgem. 

Tehnilised probleemid tehaste igapäevasel juhtimisel Andrei jaoks väga keerulised pole, hoopis keerulisem on olnud teinekord teha keerulisi otsuseid inimeste osas. Kuid ka need otsused on tehtud parimal võimalikul moel. “Kõige tähtsam on luua töötajatest toimiv meeskond, kus vastastikku üksteise rolle arvestatakse ning vajadusel toetatakse, siis saavutatakse ka tulemused,” ütleb Andrei. 

Kui erialases karjääris on Andrei Tatartšuk teinud mitmeid täpseid ja tulemuslikke valikuid, siis vabal ajal tegeleb ta majaehituse kõrvalt laskespordiga. “Ma ei aja taga tulemusi tiitlivõistlustel, aga nagu erialases töös, tuleb ka selle hobi harrastamisel kasuks oskus hoida fookust,” muigab Andrei. 

Kolledži tudengitele pannakse juba esimestel kursustel silm peale 

Silmeti haruldaste metallide suuna direktorina kinnitab Andrei üht Ida-Virumaa tööstusjuhtide seas toimivat kirjutamata käitumisreeglit. Nimelt jälgitakse hoolega kolledžisse õppima asunud noorte võimekust ning perspektiivsematele pakutakse stipendiume ja praktikakohti. “Kui kolledži tudeng ka ise pingutab ja ennast näitab, võib tal juba teise kursuse lõpuks olla laual mitu soodsat tööpakkumist,” mainib Andrei. 

Ka Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht kinnitab, et nõudlus kolledžis hariduse omandanute järele on Ida-Virumaal suur ja jätkuvalt kasvav. “Tänu uutele ning uuendatud magistriõppekavadele on nüüd võimalik läbida teise taseme õpe nii keemiatehnoloogia, roheliste energiatehnoloogiate kui ka jätkusuutliku tööstuse valdkonnas. Töötavatel inimestel on õppimise vastu suur huvi. Teeme kolledžis kõik meist oleneva, et olla paindlikud, näiteks pakkudes sessioonõpet, kuid samas tagades õppekvaliteeti,” tõdeb Roosileht. 

Artikkel ilmus esmakordselt Tallinna Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu juunis 2024. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.