Kui üha enam on erialasid, kus palju tööd teeb meie eest ära tehisintellekt, siis maapõueressursid on üks sellistest, kus peab ka ise käed mullaseks tegema ja vaid AI-le loota ei saa. Maapõueressursside magistrikava professor Alvar Soesoo ja magistrant Carina Potagin räägivad, miks on eriala Eestis oluline ning milliseid põnevaid praktilisi ülesandeid õpingute käigus ette tuleb.
Palju reisimist
Soesoo on suure oma elust töötanud geoloogina ning tööalaselt ka palju reisinud – 1990. aastate alguses alustas ta Islandi saarelt ning läks sealt edasi Austraaliasse ja Kanadasse. “Need olid pikemad visiidid, mis kestsid kokku ligi seitse aastat. 2002. aastal maandusin tagasi Eestisse, olin kümme aastat geoloogia instituudi direktor ja peale seda olen tegelenud just maapõue ressurssidega,” kirjeldab Soesoo.
Ka magistrant Potagin huvitub eelkõige geoloogiast ning tema peamiseks suunaks on Maa aluskorra uurimine ja tundma õppimine. “Peamiselt uuritakse Eestis lubjakivi, kruusa, fosforiiti või põlevkivi. Aluskord on aga midagi sellist, mida nii palju uuritud ei ole – seal võib leiduda eri mineraale ja kivimeid, alates maakidest ja lõpetades graniidiga.”
Mitmeid võimalusi väli- ja välispraktikaks
Magistriõppes tuleb läbida teatud baasained, aga väga palju saab Potagini sõnul ka ise enda õppesuunda kujundada. Magistriõppes on võimalik valida kahe spetsialiseerumise vahel: mäeinseneeria ning geoloogia. Geoloogia õppuril on võimalik keskenduda näiteks aluspõhjale või struktuurigeoloogiale. Reegliks on aga üldjuhul see, et mõlemal suunal tuleb teha mitmeid laboritunde, läbida praktilised ained ning väli- ja ametipraktika, kus saab nii looduses, mõnes ettevõttes või välismaal ise käed külge panna.
“Eelmisel aastal oli meil näiteks mäendustehnoloogia-alane väljasõit Soome Oulusse ja sel aastal käisin geoloogiapraktikal Portugalis,” meenutab Potagin. “Lisaks on võimalik minna välismaale vahetusüliõpilaseks. Meil on mitmeid partnerülikoole, kes tudengeid vastu võtavad. Mitmed on kasutanud ka Erasmuse programmi – üks noormees käis just hiljuti Hollandis Delfti ülikoolis. Neid variante soovitan väga kasutada, need annavad laia silmaringi.”
Ka Soesoo rõhutab, et praktika on maateadustes eriti tähtis: “Sel kevadel juhendasin geoloogilise kaardistamise praktikumi, kus väliuuring on kõige alus. AI ei tee seda meie eest ära ning suurandmete analüüs ei pruugi anda maavara täpset asukohta ega koostist. See võib anda võib-olla mingisuguse regiooni, aga tegelikult peab ise väljas käima ja vasaraga vastu kivi lööma.”
Miks on tähtis maavarasid kaevandada?
Nii Potagin kui Soesoo nõustuvad, et selles valdkonnas on Eestis suur osa tööst alles ees. “Euroopa Liidu kohta on öeldud, et milleks te oma maavarasid ikka vaatate, palju lihtsam on neid tuua sisse Brasiiliast või Hiinast. Nüüd oleme näinud, et Hiina teed lähevad kinni ja nad võivad kinni minna palju kiiremini, kui me isegi arvasime,” räägib Soesoo.
“Hiina hakkas maavarade ja ressurssidega tegelema ja oma poliitikat rajama 1980. aastatel. Euroopa tegi seda alles 15 aastat tagasi, kui oli aru saanud, et kõiki metalle ei saa teistest riikidest importida. See puudutab eelkõige väikeriike – kui piirid kinni lähevad, siis jäävad just nemad kõige esimesena vaesemaks.”
Seetõttu ongi oluline teada, mida leidub ka Eesti maapõues: “Et teada saada, mis rikkusi meilt leida võib, peame veel palju uurima ja teadustööd tegema,” ütleb Potagin.
TalTechis õpivad geoloogid ja mäenduse spetsialistid loodus- ja tehnikateadustele tuginedes juhtima ning arendama maapõueressursside kasutuselevõttu ja nende jätkusuutlikku tarbimist, avastama ja uurima uusi maapõueressursse ning leidma uusi insenerilahendusi. Tudengina võid arvestada praktikavõimalustega eri ettevõtetes, looduskeskkonnas ja kaevanduses nii Eestis kui lähiriikides.
Kui sinagi tahad end tulevikku vaatavas ja praktilise eriala teadmistega täiendada, siis kandideeri juba täna maapõueressursside erialale!
