TalTechi professor Istemihan Demiragi sõnul on majandusarvestusel hoopis suurem tähtsus kui vaid numbrite mõistmine ja tõlgendamine. Seda vaadet püüab ta süstida ka Eesti teadlastele ja tudengitele, kellega ta TalTechis koostööd teeb. Demirag on uurinud näiteks, kuidas juhtida pandeemiat arvude abil ja missugune on majandusarvestuse roll kriisiolukorras. Neist teemadest ta meile lähemalt räägibki.
Professor Demiragil on professorina 20-aastane kogemus. Ta on töötanud mitmes Ühendkuningriikide ja Põhja-Iirimaa ülikoolis, kuid viimased viis aastat olnud täiskohaga majandusarvestuse professor, ning selle aasta aprillist ka TalTechi Ärikorralduse instituudi kaasatud professor ja majandusarvestuse uurimisrühma juht.
Mis on majandusarvestus – rohkem kui ainult arvud?
Erinevused akadeemikute ja spetsialistide ning praktikute vahel on majandusarvestuse erialal viimase 25 või rohkema aasta üks olulisemaid probleeme. “Majandusarvestusteadlased on rõhutanud empiiriliste küsimuste tähtsust majanduses ja ühiskonnas, kuid praktikud on kvaliteetse majandusarvestusuuringu tähtsuse ja selle panuse oma praktikast välja jätnud,” ütleb Demirag.
See võib aga negatiivselt mõjutada majandusarvestaja elukutset ja jätta varju olulised probleemid, millele majandusarvestusteadlased enda töös tähelepanu juhivad. “Seetõttu on vajalik määratleda tänapäeva ühiskonnas majandusarvestuse roll ja kontekst, et hõlmata sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi, aga ka organisatsioonide ja avalike institutsioonide majanduslikke muresid, pöörata rohkem tähelepanu eetikale, heale valitsemistavale, moraalile ning jätkusuutlikkusele,” märgib Demirag.
“Minu ülesanne TalTechis on edendada majandusarvestust laiemas sotsiaal- ja poliitmajanduslikus võtmes ning arendada ka majandusarvestuse alast uurimistööd ja õppetööd, et parandada publikatsioonide kvaliteeti rahvusvahelistes ajakirjades,” sõnab ta.
“Koos TalTechi kolleegidega proovime leida uusi uurimisvaldkondi, millel võiks olla mingisugune suurem mõju Eesti ühiskonnale. Samuti on eesmärk parandada uurimistöö interdistsiplinaarsust ja vaadata majandusarvestust laiemas kontekstis – mitte näha seal ainult numbreid, vaid leida sealt ka pilte, värve ning jutustavaid aruandeid,” ütleb Demirag.
“Meil on vaja teha tohutult palju tööd, et näha arvudest kaugemale ja aidata teha seda ka organisatsioonidel ja valitsustel,” märgib Demirag.
Nii proovib ta laiendada inimeste silmaringi majandusarvestusest ning kaasata seda ka rohkem poliitilisse ökonoomiasse ning tänapäevaste probleemide lahendamisse, nagu COVID-19 kriis, keskkonna- ja kliimamuutuste kriis või probleemid avalikus sektoris.
Seejuures on tähtis uurida, mida saavad organisatsioonid ja valitsus kriisides ette võtta ning kuidas selgitada enda strateegilisi plaane – ka selles tuleb majandusarvestus appi.
Aastal 2020, kui ülemaailmne koroonapandeemia algas, kirjutas Demirag teadustöö pealkirjaga “Testing times: governing a pandemic with number”, kus uuris, kuidas Ühendkuningriigi valitsus pandeemiat juhtis ja milliseid strateegiaid rakendas, et haigestunute arv kontrolli alla saada.
Uuringust selgus, et viiruse testimise numbritel on suur roll – et tuvastada viirusega seotud riske ja neid ka klassifitseerida. Uuring tugines Ühendkuningriigi valitsuse dokumentidele, ametlikule teabele, parlamendi aruteludele ning avalikult kättesaadavale meediateabele, mis oli seotud COVID-19 poliitikaga.
Samal aastal valmis ka artikkel, mis uuris seda, kuidas Türgi valitsuse vastutusmehhanismid muutusid, et pandeemiaga toime tulla. Uuringust selgus, et kuna Türgi avalikes ja erahaiglates olid nõrgad strateegiad, et pandeemiaga toime tulla, siis läks suurem vastutus poliitikutele, kes asja korraldama asusid.
Demirag on koos uurimisrühmaga suutnud näidata, et majandusarvestusmaterjalidel on suur roll kriisidega toime tulemisel ning sealt saadud teavet saavad kasutada valitsused ning organisatsioonid, et mistakes ettetulevates kriisides paremini toime tulla.
