Ehkki Eesti astub olulisi samme ringmajanduse omaksvõtmisel, mille eesotsas on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, heidab TalTechi teadlaste värske uuring valgust nii selle teekonna edusammudele kui ka probleemidele-takistustele.
Artiklis annavad uuringust ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadov ja Tallinna Tehnikaülikooli jätkusuutliku väärtusahela juhtimise valdkonna professor Wolfgang Gerstlberger.
Üleminek ringmajandusele on tähtis
Üleminekut ringmajandusele peetakse jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliseks, samas esitab see väljakutse traditsioonilisele lineaarsele kasvumudelile.
Mis on üldse ringmajandus (ingl circular economy (CE)? Kokkuvõtvalt on see terviklik majanduslik lähenemisviis, mille eesmärk on vähendada maailmas ressursside kaevandamist, vähendada jäätmete hulka ning pikendada materjalide ja toodete eluiga. Seda peetakse ettevõtetele, majandusele ja keskkonnale kasulikuks lahenduseks, mis rõhutab korduskasutamise, ringlussevõtu ja ümbertöötlemise tähtsust. Vaatamata kasvavale teadlikkusele selle eelistest ja valitsuse algatustest on ringmajanduse tavade kasutuselevõtt Eestis siiski alles algusjärgus.
Tallinna Tehnikaülikooli professori Wolfgang Gerstlbergeri eestvedamisel tehti jätkusuutliku väärtusahela juhtimise meeskonnaga uuring selgitamaks, kuidas Eesti ettevõtted võtavad kasutusele tehnilisi uuendusi ringpraktikate jaoks ja millised on erinevused tööstusharude lõikes.
Uuringus kasutati nn segameetodit, mis hõlmas kvalitatiivseid grupiintervjuusid (12 osalejat) ja kvantitatiivset uuringut (190 väikest ja keskmist ettevõtet), andmaks põhjaliku ülevaate ringmajanduse innovatsiooni takistustest ja võimalustest.
Väljakutsed ja motivatsiooniallikad
Uuringust selgus, et Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted tegelevad ringmajandusele üleminekuks vajaliku innovatsiooniga toote elutsükli erinevates faasides. Eelkõige täheldati suurimat osalust toote kujundamise etapis, kõige vähem aga materjali valmistamise ja kasutusea lõpu faasis.
Mis neid ettevõtteid motiveerib? Selgus, et uuenduste juurutamise peamisteks motiivideks oli klientide nõudlus ja tõhususe parandamise soov. Kuna kliendid muutuvad üha teadlikumaks ja ka keskkonnateadlikumaks, on ettevõtted motiveeritud pakkuma n-ö puhtamaid (ehk vähem keskkonda rikkuvaid) ja jätkusuutlikumaid valikuid. Lisaks julgustavad ettevõtteid valmistama jätkusuutlikke tooteid erinevad Euroopa Liidu poliitikad ja strateegiad, nagu näiteks ökodisaini direktiiv.
Oluline pidur – raha
Siiski tuvastas uuring ka mitmed tõkked, mis takistavad Eestis ringmajanduse innovatsiooni. Märkimisväärseks väljakutseks olid rahalised piirangud, kuna väikestel ja keskmistel ettevõtetel on sageli raskusi ringmajandustavade rakendamisega seotud kuludega.
Lisaks tuvastati takistustena ka teadmiste ja potentsiaalsete koostööpartnerite puudumine ning ettevõtte strateegiatega seotud probleemid.
Mis valdkonnad paistsid enim silma?
Uuring tõi esile ka spetsiifilised erinevused innovatsiooni rakendamisel tööstusharude kaupa.
Selgus, et arvutitööstuses keskenduti innovatsiooni tehes peamiselt kasutus- ja disainifaasidele, samas kui elektritööstuses võis näha olulisi uuendusi just disaini- ja tootmisfaasis. Samal ajal olid keemiatööstus ja metallitööstus rohkem seotud tootmise ning turustamise ja kasutamise faasidega, teistes faasides oli innovatsioonitase aga erinev.
Mida soovitavad TalTechi teadlased ettevõtetele?
Kindlasti tuleks teadlaste hinnangul kiirendada Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtete üleminekut ringmajandusele, samuti julgustame poliitikakujundajaid välja töötama ja tugevdama mitmesuguseid poliitikaraamistikke. Kuna rahalised võimalused on paljudel napid, siis kutsume riiki üles pakkuma senisest enam erinevaid toetusmehhanisme ning looma elluviimise toetusprogramme.
Väga oluline on ka Eesti inimeste harimine ringmajanduse põhimõtetest, eesmärkidest, samuti ka jätkusuutlike toodete eelistest, sest nagu selgus, mõjutab ettevõtteid enim just tema kliendi soov. Kui klient nõuab ressursside hoidmist ja toodete kasutusea pikendamist, siis ettevõte selles suunas ka püüab.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted teevad juba märgatavaid edusamme ringmajanduse innovatsiooni omaksvõtu suunas, kuid väljakutseid on veel. Õige toetuse ja stiimulitega saavad need ettevõtted mängida keskset rolli keskkonnahoidliku, jätkusuutliku ja ringmajandustavadele põhineva Eesti majanduse tuleviku loomisel.
Põhjalikumalt saab uuringu kohta lugeda TalTechi doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadovi teadusartiklist „Innovatsioon ringmajanduses: ülevaade Eesti ettevõtete üleminekuteekonnast“
¹ European Topic Centre Waste and Materials in a Green Economy (2021), Business Models in a Circular Economy, https://www.eionet.europa.eu/etcs/etc-wmge/products/business-modelsin-a-circular- majandust
