Kuna Jupiter on suurem planeet kui Saturn, siis peaksid Jupiteri ümbritsema veel suuremad ja suurejoonelisemad rõngad. UC Riverside’i teadlased on jõudnud jälile, mis seda põhjustab. Süüdlaseks on Jupiteri enda massiivsed kuud, mis takistavad planeeti ümbritsevate rõngaste nägemist.

“Mind on pikka aega häirinud, miks Jupiteril pole veelgi hämmastavamaid rõngaid, mis paneksid Saturni häbisse,” ütles uuringut juhtinud UCR astrofüüsik Stephen Kane.

Jupiteri rõngad paistaksid veelgi võimsamana

“Kui Jupiteril need oleksid, paistaksid nad meile veelgi heledamad, sest planeet on palju lähemal kui Saturn.” Kane seadis kahtluse alla ka selle, kas Jupiteril olid kunagi fantastilised rõngad ja need miskipärast kadusid. Planeetide rõngasstruktuurid võivad olla ajutised.

Et mõista põhjust, miks Jupiter praegu selline välja näeb, viisid Kane ja tema õpilane Zhexing Li läbi dünaamilise arvutisimulatsiooni, mis võttis arvesse Jupiteri nelja peamise kuu orbiite, samuti planeedi enda orbiiti ja teavet selle aja kohta, mis kulub rõngaste moodustumiseks. Nende teadustöö üksikasjalikud tulemused avaldatakse varsti ajakirjas the Planetary Science.

Saturni rõngad on suures osas valmistatud jääst, millest osa võis pärineda komeetidest, mis on samuti suures osas jääst valmistatud. Kui kuud on piisavalt massiivsed, võib nende gravitatsioon jää planeedi orbiidilt välja visata või muuta jää orbiiti piisavalt, et kuudega kokku põrkuda.

“Leidsime, et Jupiteri Galilei kuud, millest üks on ühtlasi meie päikesesüsteemi suurim kuu, hävitavad väga kiiresti kõik suured rõngad, mis võivad tekkida,” ütles Kane. Seetõttu on ebatõenäoline, et Jupiteril oleks kunagi minevikus olnud suuri rõngaid.

Kõigil hiidplaneetidel on rõngad

Kõigil neljal meie päikesesüsteemi hiiglaslikul planeedil – Saturnil, Neptuunil, Uraanil ja Jupiteril – on tegelikult rõngad. Nii Neptuuni kui ka Jupiteri ümbritsevad rõngad on aga nii õhkõrnad, et neid on traditsiooniliste tähevaatlusinstrumentidega raske vaadata.

Juhtumisi sisaldasid mõned hiljuti tellitud James Webbi kosmoseteleskoobi hiljutised pildid Jupiteri pilte, millel on näha nõrgad rõngad.

“Me ei teadnud nende lühiajaliste rõngaste olemasolust enne, kui kosmoselaev Voyager neist möödus, sest me ei näinud neid,” ütles Kane.

Rõngad sisaldavad tohutut informatsiooni

Uraanil on rõngad, mis ei ole nii suured, kuid on tihedamad kui Saturnil. Lähitulevikus kavatseb Kane käivitada Uraani tingimuste simulatsioonid, et näha, milline võiks olla selle planeedi rõngaste eluiga.

Rõngad aitavad astronoomidel mõista planeedi ajalugu, sest need pakuvad tõendeid minevikus aset leidnud kokkupõrgete kohta kuude või komeetidega. Rõngaste kuju ja suurus, samuti materjali koostis annavad aimu, mis sündmusega võiks tegemist olla.

«Meie, astronoomide jaoks on need rõngastelt saadav info justkui verepritsmed kuriteopaiga seintel. Kui vaatame hiiglaslike planeetide rõngaid, on see tõend, et selle materjali paigutamisega juhtus midagi katastroofilist, ”ütles Kane.