Teadus üllatab – USA Utah’ ja Hispaania Miguel Hernandezi ülikooli teadlaste meeskonna koostööna loodi pimedale naisele ajuimplantaat, millega saab ta eristada teatud lihtsamaid kujundeid, vahendas Technology.org.

Utah’ ülikoolile kuuluva Morani silmakeskuse uurija Richard A. Normann ja hispaanlasest kaastööline Eduardo Fernández viisid kuue kuu jooksul läbi mitmeid katseid, kus uurisid 16 aastat pimedana elanud hispaanlanna Berna Gómezi ajutegevust. Neurokirurg implanteeris Gómezi visuaalsesse ajukoorde Normanni leiutatud mikroelektroodide massiivi (nimega UEA), et registreerida ja stimuleerida ajus neuronite elektrilist aktiivsust.

Gómez kandis nimelt miniatuurse videokaameraga varustatud prille – spetsialiseeritud tarkvara kodeeris kaamera kogutud visuaalsed andmed kokku ja edastas need UEAle. Seejärel stimuleeris massiiv kujutise loomiseks neuroneid tootma fosfeene, mida Gómez tajus valgete valguspunktidena.

Gómezil ei tekkinud operatsioonist mingeid tüsistusi ning teadlased leidsid, et UEA ei kahjustanud elektroodide vahetus läheduses olevate neuronite tööd ega mõjutanud ajukoore funktsiooni. Gómez suutis tuvastada jooni, kujundeid ja lihtsaid tähti, mille kutsusid esile erinevad stimulatsioonimustrid.

Meeskonna neurokirurg paigutas Gómezi ajju vaid ühe 4 mm x 4 mm suuruse UEA, kuid Normanni avaldatud uurimus näitab, et visuaalses ajukoores on 7 kuni 10 massiivi, mis võiks koos töötades edaspidi ka üksikasjalikumaid pilte luua.

Et aidata tal proteesi kasutamist harjutada, lõid teadlased Gómezi jaoks videomängu, mida saaks mängida populaarse telesaate “Simpsonid” tegelaskuju abil. Tänu uurimistöös tähtsat rolli mängivatele visuaalsete tajude kirjeldustele on Gómez ka nüüdseks uuringu kaasautor.

Normann ja kolleeg Gregory Clark kasutasid UEA-d esmakordselt amputeerimist ootavatel patsientidel, et hinnata seadme ohutust ja tõhusust. Hispaanias tehtud katsed olid aga esimesed, mis implanteerisid UEA visuaalsesse ajukoorde. Tulevikus võib olla implantaat abiks pimedate iseseisvuse suurendamisel.