Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskus ehk VIDRIK kaasab sealsete ettevõtete digitarkuse edendamisse ka ülikoolide arendusinsenere.

Ida-Virumaa majanduselu turgutamine on ka riiklikul tasemel eraldi tähelepanu all. Nii loodi TalTechi Virumaa kolledži tiiva alla VIDRIK. Innovatsioonikeskuse eesmärk on aidata piirkonna edasipüüdlikel ettevõtetel juurutada kaasaegseid efektiivsust ja säästlikkust suurendavaid uuendusmeelseid lahendusi, seda just tehnika- ja IT-valdkonnas. 

Kuigi loodud selleks, et Virumaa ettevõtteid digiteadmise osas n-ö ree peale aidata, on VIDRIK-u tegelik ampluaa palju laiem, hõlmates praegu kogu Eesti – pole mõtet keskusesse koondunud kompetentsi pelgalt ühe piirkonnaga kitsendada. Pigem kohalikku laadi eesmärk on aga aidata Ida-Virumaa traditsioonilise põlevkivitööstuse kõrvale tekkida ka muul elujõulisel tööstusel.

Virumaal on ka teine sarnane keskus – samuti TalTechi Virumaa kolledži allasutusena loodud põlevkivi kompetentsikeskus. Tõsi, viimane ei tegele enam ainult põlevkiviga, sellest on välja kasvanud omanäoline ringmajanduse teadus-arenduskeskus, kus tegeldakse materjalide taaskasutuse temaatikaga laiemalt.  

Tugi uute ressursside rakendamisel

Keskuse ülesanne on ärgitada ettevõtteid aktiivsemalt tegutsema uute tehnoloogiate võimaluste uurimisega ja nende kasutuselevõtuga.

“Tööpõld on lai – alates suurandmete töötlemisest, masinõppe ja -nägemise protsessidest, lõpetades tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse võimalustega ettevõtete töö korraldamisel,” iseloomustab VIDRIK-u juhataja Heiko Põdersalu keskuse töövaldkondi. “Tegeleme ka näiteks inimese ja roboti koostöö paika timmimisenga virtuaalsel platvormil, et näha, kas planeeritav süsteem selles ettevõttes üldse töötab.”

Oma sihi saavutamiseks tuleb tutvustada VIDRIK-u eesmärke ja võimalusi, sest firmades nendest veel väga palju teata. Ennekõike tuuakse välja head näiteid, mis üldse on ajendanud ettevõtteid oma tööprotsesse analüüsima ning kuidas nad on teadlaste abiga oma tegevust paremini korraldanud.

Põdersalu hindab, et kõige rohkem tuntakse ettevõtetest puudust inimestest, kes oskaksid innovaatilistele teemadele tähelepanu pöörata ja sellega seotud protsesse juhtida. Keegi peab olema see vedur, kes neid tegevusi eest veab ning teab, kellelt endal puuduvaid teadmisi saab küsida. 

Ettevõtetel ei pruugigi ju olla selgelt sõnastatud probleemi, on mingid murekohad või kahtlused.

“VIDRIK soovibki olla esimene koht, kuhu ettevõtja võiks tulla ja kellele kerkinud küsimusi esitada,” räägib Põdersalu. Ta lisab, et muidugi on neid, millele suudetakse ise vastused anda, aga ka selliseid, mille lahendamiseks vajatakse ülikooli teiste struktuuriüksuste abi.

Tihe koostöö on välja kujunenud näiteks tehisintellekti- ja robootikakeskusega AIRE, mis on samuti sihiks võtnud digitehnoloogiate kohta käivate teadmiste, kontaktide ja rahastusallikate info levitamise ning digivaldkonnaga seotud probleemide lahendamise.

Õiged otsused eeldavad olukorra tundmist

VIDRIK on kaasatud mitmesse projekti, kus ettevõtetes tuleb roboteid tööle panna, lisaks püütakse välja pakkuda parimaid variante roheenergeetika tootmiseks. Samuti proovitakse mitmesuguseid ettevõtte tootmise andmeid analüüsides prognoosida seadmete tööd mingi aja pärast, näha ette rikkeid jmt. 

Kõigi nende tegevuste alus on kõigepealt sotti saada, kuidas ettevõte töötab, seega strateegilised näitajad ritta seada ning neid erineval moel läbi rehkendades leida optimaalseimad lahendused, kuidas võiks tootmise juhtimist, tarneahelaid või laomajandust efektiivsemaks korraldada. 

“Ettevõtetes on kasutusel erinevatest aegadest pärit tarkvara ja andmebaase, mis iseenesest ju töötavad, aga hakkavad tänapäeva nõudmistele jalgu jääma. Ei teata aga, kust otsast muutmisega pihta hakata,” kirjeldab Põdersalu tüüpilist seisu. “Teinekord juhtub, et ettevõttes kasutusel robotid ja tootmise juhtimine üsna heal tasemel, aga ikkagi tekib protsessis mingi tõrge. Selle lahendamiseks peab aru saama, kuidas kogu süsteem toimib.”

VIDRIK saab nendel puhkudel luua digitaalseid kaksikuid mõne probleemi või olukorra läbimängimiseks, et kui ükskord jõutakse tehnika soetamiseni, tehtaks õigeid valikuid. Igale ettevõttele püütakse luua vajadustest lähtuv nn rätsepalahendus, sest tüüplahendused ei pruugi alati ja kõikjale sobida.

Õiglane üleminek annab tõhusa rahasüsti

VIDRIK suudab selgust tuua ka roheenergeetika erinevate lahenduste valimise vallas, olgu siis tegu ettevõtte, korteriühistu või energiaühistuga. Näiteks tahaks panna päikesepaneelid, aga täpselt ei tea, kui palju ja milliseid, kas need katavad tegeliku vajaduse, kuidas lahendada energiaga varustus tipukoormuste ajal, kui palju peab salvestama, kuidas ise toodetud elektrit ja võrguelektrit kombineerida jmt.

“See on üsna tavapärane mõtete segadus, mis ühe rohelist energiat tootma hakata sooviva inimese peas võib toimuda. VIDRIK püüab pakkuda talle tema võimalusi ja vajadusi arvestades optimaalseima lahenduse,” selgitab Põdersalu.

Õnneks on Ida-Virumaal avarad võimalused investeerimiseks ja uutel tegevusaladel tegutsevate ettevõtete tekkeks. Seda eriti nüüd, kui Ida-Virumaale on rakendumas Õiglase ülemineku fondi vahendid, mis toovad regiooni ligi 340 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. See peaks kaasa aitama uue ettevõtluse arengule, uute töökohtade loomisele ja teadus-arendusalase koostöö kasvule. 

Et sellest fondist või ka mõnest muust allikast investeeringuteks toetust saada, on tarvis kirjutada projekte. Ka selles osas on VIDRIK valmis ettevõtjaid või teisi organisatsioone aitama. „Tähelepanu, mida Ida-Virumaa praegu saab, on piirkonnale kindlasti oluline,” kinnitab Põdersalu. „Siin asuvad paljud suured tööstusettevõtted, ka kohalik rahvas on tööstusega harjunud ning ei ole tingimata igale uuele, kasvõi naabrusse rajatavale tehasele vastu.”