Eesti suvi on lühike, nii et loomulikult tuleb kolme soojemat kuud maksimaalselt ära kasutada. Ja suvekuudel tulebki paljudel tavalisest rohkem erinevaid seiklusi ette, nii Eestis kui välismaal, nii looduses kui linnadžunglis.
Asendamatu abimees mis tahes seiklustel on nutitelefon: seda läheb vaja pildistamiseks, võõras paigas oma asukoha määramiseks või kehvemal juhul vajalikku kohta abi kutsumiseks. Samas võib aktiivsemates tegevustes juhtuda, et kallis elektroonika kukub maha või vette. Kui seade siis katki läheb, tuleb teha otsus, kas vahetada see välja või viia remonti.
Samas on veel üks variant – ennetada kõige halvemat. Kui elustiil on aktiivsem, tasuks ehk soetada vastupidavam telefon, mis omanikuga ühte sammu pidada suudab? Lisaks on olemas võimalused ka täiesti tavaliste nutiseadmete kaitsmiseks.
Vee- ja tolmukindlate telefonide valik on lai
Muidugi on hea, kui kallis telefon näiteks esimese vihmapiisa peale või autost väljudes sülest maha kukkumise järel pille kotti ei paneks või selle ekraan kohe ämblikuvõrku meenutavat mustrit ei omandaks.
Moodsates telefonides on küll kokku pakitud aina enam peent elektroonikat ning õrnasid komponente, näiteks kaameraläätsi, aga tootjad on mõistnud, et vastupidavus on müügiargument. Seega on juba aastaid üsna tavaline, et isegi sellised telefonid, mida otseselt “pommikindlatena” ei reklaamita, on sertifitseeritud mingil tasemel niiskus- ja tolmukindlaks.
Niiskuskindlus on niisiis juba iseenesestmõistetav – näiteks selle artikli kirjutamise hetkel oli Tele2 veebipoes saadaval 60 erinevat nutitelefoni, mis mingil tasemel veega kokkupuute järel kohe toimimist ei lõpeta. Samas ei ole niiskuskindlad telefonid loodud võrdseteks, nende vastupidavuse tasemed on erinevad: mõni elab üle pool tundi meetrisügavuses vees, teine peab vastu kokkupuutele vaid mõne pritsmega. Tegelik vastupidavus sõltub seadmele antud sertifikaadist, millega tasub enne selle ostmist tutvuda.
“Pommikindel” nutikas on hea valik – kui seda päriselt vaja on
Mõned tootjad on astunud sammu kaugemale ning loonud telefonid, mida on lisaks vee- ja tolmukindlusele katsetatud ka karmimates tingimustes – näiteks peavad need vastu kukkumistele ja löökidele, ekstreemsematele temperatuuridele ning isegi söövitavatele ainetele. Kuidas selliseid tavalisest tugevamaid telefone ära tunda?
Isegi kui esmapilgul ilmub nüüd silme ette pilt tugevtelefoni sünonüümist CAT-ist (paks korpus, kummiga kaetud servad, suur kaal) ning tekib mõte, et ju siis sellise välimusega nutikad ongi tugevad, pole asi päris nii lihtne.
Nimelt võivad sarnase välimuse ja tugeva moega nutitelefonid olla erineva vastupidavusega – selle saab täpsemalt teada tehnilistes andmetes olevast sertifikaadist. Kõige tuntum standard on MIL-STD, mis on välja töötatud USA sõjaväe poolt ning mida kasutab enamik telefonitootjaid. Samas on needki erinevad, näiteks MIL-STD variandid 810G ja 810H.
Mis küll nende erinevus olla võiks? Ega suurt vahet neil tegelikult polegi: testid on suuresti samad, kuid viimane on uuem ning väikesed muudatused peaksid vähemalt teoorias tagama, et selle sertifikaadi saanud telefonid on vana standardiga võrreldes natuke tugevama ehitusega. Samas pole ka eelmise sertifikaadiga nutikas kehv. Seega näib, et tugevtelefoni ostmisel võiks enne hoolikalt üle vaadata, kui vastupidav huvipakkuv seade tegelikult on.
Tugev küll, aga kas ka ilus?
Paraku on elu selline, et kõike head korraga ei saa. Nagu öeldud on keskmisest tugevamad nutikad paksemad, raskemad ja kohmakamad ning pole välimuselt kuigi elegantsed. Veel enamgi – isegi tavaliste tippmudelitega, nagu näiteks Samsung Galaxy S23-ga (rääkimata volditavatest tehnoloogilistest imedest) võrreldavaid tehnilisi näitajaid ja omadusi alates kaameratest kuni protsessori kiiruseni nn rugged-telefonidest ei leia.
Sarnase hinnaga tugevtelefon on reeglina natuke vähem vastupidavast suguvennast tehnilistelt omadustelt märksa tagasihoidlikum. Põhjuseid on siin mitmeid, aga üks peamisi neist on asjaolu, et tugevam seade nõuab rohkem materjale ja testimist, mis ju samuti on kulu. Seetõttu võib juhtuda, et mõistlikum valik on siiski “tavaline” nutikas.
Õnneks saab abivahenditega ka tavalisi nutitelefone natuke tugevamaks muuta ning seeläbi nende purunemist ennetada. Ekraanide kaitseklaase ja -kilesid, korpuseid ning ümbriseid on saada enamikele vähegi levinud telefoni mudelitele.
Südamerahu mõttes on hea seegi, kui nutiseadmed on ka kindlustatud. Näiteks kui on olemas Tele2 seadmekindlustus, siis võib muretu olla igas maailma nurgas, sest ükskõik kus midagi juhtub, ei pea kasutaja kogu tekkinud kahju oma rahakotist kinni maksma.
