The Pitch

Mida tähendab innovatsioon minu jaoks?

Uus tähtaeg! Oma idee saab esitada 7. novembri südaööni!

Innovatsioon tähendab minu jaoks mingisuguse tegevuse senisest teistmoodi tegemist. Näide tavaelust: kui ma koristan tuba harjaga ja siis võtan ühel hetkel kasutusele tolmuimeja. Koristan seeläbi kiiremini ja tõhusamalt. Aga innovatsioon võib vabalt olla ka ärimudeli muutumine energeetikas. Eesti Energia ei ole ammu enam ainuke elektri tootja ja müüja Eestis. Siin on näiteks välja töötatud katusematerjal, mis ise toodab elektrit sinu kodule. Tegemist on täiesti uue ärimudeli ja tehnoloogiaga, sest ära kaovad traditsioonilised elektrijaamad, ülekandekaablid, süsteemioperaator ja jaotusvõrk elektri koju toomiseks.

Olen seda meelt, et innovatsiooniga võib tegeleda iga inimene olenemata sellest, mis tööd ta teeb või mis on tema ametinimetus. Kõik saavad iga päev mõelda, kuidas võiksin oma tööd paremini teha. Kui jätta kõrvale see valdkond, kus ma ise töötan, siis hea innovatsiooni näide on Uber. Kasutan igal pool maailmas Uberit. Nt Mehhikos see on ju see sama Uber mis Tallinnas. Äpp on sama, ei pea isegi taksojuhiga suhtlema või sularahas arveldama ning kõik toimub mängleva kergusega. Kliendi võit seisneb lisaks mugavusele ka selles, et taksoteenuse pakkumises on konkurents suurenenud, mis viib hinda alla.

Päike auruks ja tuul vesinikuks ehk innovatsioon energeetikas

Minu jaoks üks viimase aja võimsaim innovatsiooninäide oli praegu Araabia Ühendemiraatidesse ehitamisel olev päikesepark. See ei ole klassikaline päikesepark, vaid seal toodetakse päikesest auru. Aur akumuleeritakse ja seejärel toodetakse traditsiooniliste generaatoritega elektrit. Ehk siis tegemist on juhitava päikeseelektrijaamaga. Kusjuures seal toodetud elektri omahind on oluliselt odavam kui nt põlevkivist toodetud elektri omahind – see päikeseelektrijaam asub Eestist muidugi ka tükk maad lõuna pool.

Teine näide innovatsioonist energeetikas. Šotimaa rannikul arendatakse meretuuleparki, kus energiakandjaks on vesinik. Tuuleelektri abil toodetakse vesinikku ja energiaülekanne toimub vesiniku näol. Tegemist on samamoodi stabiilse, salvestatud energiaga, mida on võimalik vajalikul ajal kasutada, mitte ainult siis, kui tuul puhub.

Kodule ja Eesti Energiale lähemale tulles, siis üks äge projekt on meil Estonia kaevanduses. Kui see maailma suurim põlevkivikaevandus ühel hetkel ammendub, siis me plaanime selle taaskasutusse võtta pumphüdroelektrijaamana. Ehk siis põhimõtteliselt on tegemist suure akuga, mille olemasolu muutub taastuvenergia lisandumisel energiasüsteemi aina olulisemaks. Oleme ette mõelnud sellele, mis saab pärast seda, kui kaevanduse põlevkivivaru on ammendunud.

On fakt, et Eestis on tarbimisandmete kättesaadavus parem kui üheski teises EL-i riigis, võibolla parim maailmas. Me kasutame neid andmeid ka praegu, et pakkuda inimestele kasulikke teenuseid. Kuid kindlasti on potentsiaali palju rohkemaks. Börsipaketiga kliente on Eestis üle 50%, mida on rohkem kui üheski teises meie regioonis asuvas riigis. Nende klientide tarbimist on võimalik nutikalt juhtida ja aidata klientidel seeläbi kulusid vähendada. Samamoodi aitab nutikas tarbimine keskkonnajalajälge vähendada, sest kui tarbid rohkem elektrit odava hinnaga tundidel, siis see pärinebki suurel määral taastuvatest energiaallikatest.

Elektritarbimist hakkavad juhtima algoritmid

Olen kasutanud Eesti Energia Smart Home lahendust juba üle aasta, see on väga hea lahendus. See on täpselt see suund, kuhu tuleviku energiamaailm liigub. Võin kinnitada, et tänu sellele lahendusele ma hoian reaalselt elektrikuludelt kokku, kuna juhin tarbimise kallitelt tundidelt ära. Kui täna saan juhtida mobiiliäpi kaudu enda energiatarbimist n-ö käsitsi, siis edaspidi see muutub algoritmipõhiseks ning töö teeb meie eest ära arvuti.

Eesti Energia energiakaubanduse üksus juba kasutab energia hulgiturul kauplemiseks algoritmkauplemist võimaldavat tööriista. Meil on viis turgu, kus saame seda kasutada: päev ette, päevasisene, bilansi- ja kaks sagedusturgu. Algoritmkauplemine on vajalik, kuna meil on järjest rohkem tootmisvahendeid, sh juhitamatuid taastuvenergial põhinevaid tootmisvahendeid, järjest rohkem tarbimisportfelle erinevates riikides. Selle kõige majandamiseks inimesest ja tema ajust enam lihtsalt ei piisa, kuna andmeid, mida tehingute tegemisel arvesse võtta, on järjest rohkem. Päevas tehakse algoritmkauplemise abil sadu tehinguid ja see võimaldab meil mõistlikumalt enda tootmisvarasid turule pakkuda ning kokkuvõttes ka klientidele parimaid pakkumisi teha.

Kui mõelda, mis innovatsiooni takistab, siis ennekõike on selleks teguriks mitte piisavalt avatud mõtlemine. Oleme tavaliselt oma rutiinsetes ja standardsetes tegevustes nii kinni, et on raske mõelda kastist välja. Tegelikult peaksime kogu aeg mõtlema sellele, et asju on võimalik paremini teha. Ei pea kartma teistmoodi tegemist. See puudutab ka koostööd. Täna teeme energiaettevõttena koostööd Microsoftiga ja töötame koos klientidele välja energialahendusi. Kui täna võtta Eesti Energia koostööpartnerite ring, siis see on oluliselt teistsugune kui see oli 10 aasta eest. Peame olema avatud igasuguseks koostööks erinevate sektorite ettevõtetega, nii iduettevõtete kui ka suurte globaalsete ettevõtetega. See on hea pinnas innovatsiooniks.

Otsime tarka vahekihti energiatootjate ja tarbijate vahele

Peame julgustama inimesi oma peaga mõtlema ja katsetama. Ühtepidi on iga mõte mõtlemist väärt, aga paljude mõtete virr-varrist peame me tagama parimate ideede elluviimise, muidu jääme jutu tasandile. Me võime olla väga agiilsed, meil on palju mõtteid, korraldame ajurünnakuid, aga ühel hetkel tuleb otsustada, kuhugi panus teha ja edasi liikuda. Ning seejärel tulemus koju tuua. Agiilsus ühelt poolt ja väga kõva distsipliin teiselt poolt peavad käima käsikäes, et kuhugi jõuda, sest muidu jääme lihtsalt unistama. Sellest on hästi kirjutanud Harvardi ärijuhtimise professor Gary Pisano enda artiklis The Hard Truth about Innovative Cultures (2019).

Meil on praegu käimas ideekonkurss Enefit Idea Hub The Pitch, kus otsime häid ideid kolmel teemal: smart mobility, smart services ja smart city. Üks ühine nimetaja nende teemade puhul on, et energiamaailm läheb keerulisemaks. Ühtepidi on see hirmutav, teistpidi pakub aga uusi võimalusi. Sel aastal teist korda toimuva ideekonkursiga otsime ideid, kuidas ehitada tarka vahekihti energiatootjate ja tarbijate vahele. Viis aastat tagasi nt ei olnud väga vajalik autotööstuse ja energeetikasektori koostöö, täna tundub see meile möödapääsmatu. Energeetikasse on vaja sisse tuua ka teiste sektorite ideid, mille pinnalt saab pakkuda klintidele kasulikke ja elu mugavamaks muutvaid lahendusi.

Kokkuvõtteks, oleme Eesti Energia arengus praegu väga huvitavas etapis, kus väga palju meie igapäevases toimetamises muutub ning meil on olemas kõik võimalused olla selle muutuse eestvedajad, mitte järelelohisejad. Innovatsioon ei ole meie jaoks sõnakõlks, vaid igapäevane tegevus muutmaks meie tööstust efektiivsemaks, aga ka kliendile suunatud lahendusi paremaks. Igaühel nii Eesti Energias kui ka meie koostööpartnerite seas on täna võimalus luua uusi tooteid ja lahendusi, mis päriselt muudavad meie klientide maailma nii Eestis, aga ka laiemalt. See on äge võimalus ning katsume selle koos ära realiseerida.

Esita oma idee Enefit Idea Hub – The Pitch ideekonkursile juba täna!

Hando Sutter, Eesti Energia juhatuse esimees

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.