Tuleviku linn

Digiprügi on suur planeedi saastaja: kuidas seda vähendada ja käituda digitaalselt vastutustundlikult?

5 lihtsat nõuannet, kuidas saad kohe oma digitaalset jalajälge vähendada

Digiprügi hulk kasvab suure hooga ja igal aastal toodetakse e-kirju saates, veebilehti lugedes, äppe, internetti ning sotsiaalmeediat kasutades keskkonda uskumatult suur jalajälg.Foto: Shutterstock

Praeguseks on suurem osa meist mõistnud keskkonna hoidmise vajalikkust ning prügi püütakse tekitada aina vähem. Paraku ei teata seda, et maailmas kasvab väga suure hooga digiprügi hulk ning et igal aastal toodetakse e-kirju saates, veebilehti lugedes, äppe, internetti ning sotsiaalmeediat kasutades keskkonda uskumatult suur jalajälg.

Digiprügi on nähtamatu ja selle jalajälge ei teadvustata piisavalt

Ülemiste City rohekeskkonna arendusjuht Mati Fjodorov ütleb, et Ülemiste linnakus on väga palju IT-ettevõtteid ja seetõttu on digitaalselt vastutustundlik käitumine aina kasvava tähtsusega teema.

“Tihti ei teadvusta ettevõtted ega inimesed endale digiprügi probleemi, sest silmaga seda ei näe. Lihtsalt ei tunnetata, et näiteks failide säilitamisel, meilide saatmisel, serverite töös hoidmisel, koodide kirjutamisel, nutivahendite kasutamisel või muul seesugusel on jalajälg ja need võivad teinekord ka tohutult energiat röövida,” ütleb Fjodorov. 

Vaadates, kuhu ühiskonna ja tehnoloogia kiire areng tüürib, on teemaga vaja tegeleda kohe. Nutiseadmeid, tarku majapidamisi ning muud sarnast tekib järjest enam. Tulevikuunistus on Fjodorovi sõnul see, et erinevad programmid võiksid osata digitaalse jalajäljega arvestada, õppida tema harjumusi ning anda kasutajale automaatselt soovitusi, kasutute failide kustutamiseks ja vastutustundlikumaks käitumiseks. 

Härjal tuleb sarvist haarata kohe

“Eratarbijate teadlikkus digiprügist on hakanud küll kasvama, kuid ettevõtluse ja eriti IT-ettevõtluse digijalajälje suuruse osas on see paraku veel üsna lapsekingades,” tõdeb Fjodorov. 

Et asju mitte homsele lükata ja midagi kohe ära teha, on Ülemiste City jõudumööda püüdnud linnaku rentnikele ning oma partneritele teadvustada, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas seda vähendada. Näiteks on kutsutud üles osalema digikoristuspäeval (sel aastal toimub see 28. jaanuaril) ning teadvustatud, missuguse jalajälje tekitavad väikesed igapäevased digiteod või hoopis nende tegemata jätmised. 

“Lisaks sellele, et tegeleme Ülemistes juba põhjalikult tavajäätmetega, liigume järk-järgult ka digiprügi vähendamise poole,” ütleb Fjodorov ja lisab, et praegu tehakse ettevalmistusi selleks, et sõnad saaksid koostöös linnaku rentnikega ka tegudeks ja digiprügi hulka saaks ka asuda hoolega vähendama. 

Digiprügis võivad peituda turvaaugud

Digiprügi ainus murettekitav külg ei ole sugugi negatiivne mõju keskkonnale. Telia Eesti küberturbe valdkonna juhi Aigar Käis nendib, et üleliigsed failid, meilikontod jms on mõistlik kustutada. 

Igasugused unustatud andmed tähendavad Käisi sõnul korralikku turvariski. Seadmed võivad langeda varguse või häkkimise ohvriks ning  ettevõtteid ähvardab andmelekete teema, millega koos võib liikvele minna ka tavakasutaja jaoks tundlikku informatsiooni.

Kuna lisaks turvariskide ennetamisele on digiprügi koristamisel otsene seos ka kliima soojenemise peatamisega, ongi mõistlik kustutada andmed, mida enam vaja ei lähe. “Mida vähem on kontodel ja seadmetes infot, seda parem,“ viitas Käis nii turvariskide kui ka digitaalse jalajälje vähendamise vajalikkusele.

5 lihtsat nõuannet, kuidas vähendada oma digitaalset jalajälge

1. Saada e-kirju vaid siis, kui see on tõepoolest vajalik. Kui kõik eestlased jätaksid päevas ühe ebavajaliku e-kirja saatmata, säästaks see aastas samas koguses CO2 nagu 16 lendu Tallinnast Helsingisse.

Võrdlusena võib välja tuua, et britid, kelle jaoks on tänamine sama loomulik, kui hommikune hambapesu, on arvestanud, et kui kuningriigi iga täiskasvanud alam jätaks päevas näiteks ühe tänumeili teele panemata, jääks aastas tekitamata samas koguses CO2, mille toodaks umbes 81 100 lennureisi Londonist Madridi (vaata SIIT).

2. Lülita videokoosolekute ajal kaamera välja. Videokoosolekud ja -konverentsid muutusid koroonapandeemia ajal tavapäraseks ja seetõttu suurenes ka digiprügi hulk. On leitud, et kui osaled sisse lülitatud kaameraga 15 tundi veebikoosolekutel, tekitad 9,4 kg CO2. Kui sa videot ei kasuta, jätad tekitamata sama palju heitekoguseid, mille tekitaks näiteks see, kui laadid kolm aastat järjest igal öösel nutitelefoni (loe täpsemalt SIIT).

3. Postita sotsiaalmeediasse vähem pilte. 10 selfiet tekitab asjatundjate sõnul umbes sama suure jalajälje kui autoga ühe kilomeetri läbimine. Ühe päeva jooksul postitatakse Instagrami umbes 350 miljonit ja Facebooki 80 miljonit pilti. Nende jaoks andmekeskuste töös hoidmine võtab seega üüratus koguses energiat. Seega – selfiede pealt kokku hoidmine on igati väärt ja roheline mõte. 

4. Tee arvuti ja telefon puhtaks kasutuks muutunud failidest, piltidest ja programmidest. Paljusid dokumente ja pilte säilitatakse pilvedes (serverites) ning mida vähem servereid koormad, seda väiksem on ka sinu tekitatud süsiniku jalajälg. 

Üha suurenevate andmekoguste säilitamine ja liigutamine, sealhulgas päringute tegemine ja andmete pilvedes hoidmine kulutab nii energiat kui ka raha. Üks veebiotsing tekitab näiteks 0,8 g CO2. Keskmine kasutaja teeb 2,6 veebiotsingut päevas, mis võib tähendada, et aastas eraldub kokku 9,9 kg süsinikdioksiidi. Seega kulutaks üks inimene veebi sirvides aastas justkui 365 kwh elektrit ja 2900 liitrit vett. 

Arvutist ja nutitelefonist tasub kasutu “digiprügi” aga ära koristada ka seetõttu, et siis püsivad need kauem töökorras ja lisaks on sul sealt lihtsam vajalikke dokumente-pilte üles leida. Suure koguse piltide ja videote säilitamiseks on mõistlik muretseda mälupulk või väline kõvaketas, mille CO2 jalajälg on võrreldes online-hoiustamisega peaaegu olematu.

5. Piira voogedastusteenuste (näiteks You Tube’i ja Netflixi) kasutamise aega. Striimingteenuste kasutamine on väga populaarne, kuid nende kasutamisel on ka oma varjuküljed. Striimides liigutatakse tohutult suuri andmemahtusid ning näiteks mõne aasta eest toodeti nõnda ligi 300 miljonit tonni CO2. Sama palju tootis 2018. aastal süsinikuheitmeid näiteks kogu Hispaania riik.

The Carbon Trust on teinud uuringu, millest selgus, et üks tund Netflixis, YouTube’is või muus keskkonnas interneti vahendusel striimimist tähendab sama suure ökoloogilise jalajälje tekitamist, kui kolm korda elektrikannuga vett keeta ning jätab atmosfääri 55g süsihappegaasi.

Teadlased on välja uurinud, et kui internetti kasutatakse ka edaspidi suureneva hooga, kulub selleks vajaliku energia tootmisele ja serverite jahutamisele täiendavalt ligi 300 000 olümpiabasseini täit vett. Olümpiabasseini pikkus on 50 meetrit ning selles on 10 rada.

6. Igavle! Täpselt nii – selle asemel, et pilte teha või sotsiaalmeedias ja internetis surfata, võta aega enda jaoks ja lihtsalt ole, unista ning mõtle. Nõnda digiprügi tekitamist vältides teed heateo loodusele, aga lisaks muidugi ka iseendale. 

Eestlastel on väga suur süsinikujalajälg (loe SIIT). Oleme maailmas esimese kümne suurima süsinikujalajäljega riigi  seas. Meie jälg on oluliselt suurem, kui nt naftariikidel Venemaal, Liibüal ja Iraanil. Maailmapanga koostatud statistika järgi tekib Eestis aastas inimese kohta 14 tonni CO2-te. Võrdluseks – 10 puud seob oma eluajal (100 aastaga) umbes 1 tonni CO2. 

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. See tähendab, et enda tekitatud ökoloogilise jalajälje neutraliseerimiseks peaks Eesti naine istutama elu jooksul üle 10 000 puu. 

Niisugusele hulgale puudele suudavad elu anda väga vähesed meie hulgast, seega tasub otsida võimalusi oma jalajälje vähendamiseks. Lihtne ja kiire viis astuda samm rohelisema tuleviku poole ongi vähendada digiprügi hulka oma arvutis või nutiseadmes. Seda saad teha kohe ja suurema vaevata.   

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.