See, et linnakeskkonnale on iseloomulik pidev ja tüütu liiklusmüra, ei ilmselt kellegi jaoks uudis. Küll aga on Barcelona Institute of Global Health teadlased nüüd selgeks teinud, et müra võib olla ohtlik meie kõigi tervisele, kirjutab Environment International.

Liiklusmüra mõjutab meie tervist

Liiklusmüra moodustab lõviosa keskkonnamürast, mis meid igapäevaselt saadab, kuid mida igapäevaselt linnas liiklevad elanikud enam ei märkagi. Ka varasemates uuringutes on keskkonnamüra seostatud erinevate tervislike seisunditega nagu unehäired, südame-veresoonkonna ja metaboolsed haigused või vaimne tervis ning heaolu.

Värske uuringu aluseks võeti 2018. aasta Urban Audit käigus kogutud andmed ning linnade mürakaardid. Seejärel analüüsiti töörühma poolt mürataset 749 Euroopa linnas, kus elab ühtekokku 60 miljonit täiskasvanud eurooplast. 

Uuringu tulemustest selgus, et rohkem kui 48% üle 20-aastastest elanikest puutub igapäevaselt WHO soovituslikust piirist kõrgemat müratasemega, mis on ühtlasi tervisele kahjulik. Pikaajaline kokkupuude valjuhäälse müraga võib põhjustada näiteks püsivat stressireaktsiooni, südame löögisageduse ja vererõhu tõusu ning vere kapillaaride kitsenemist ehk vasokonstriktsiooni.

WHO soovituste järgi ei tohiks keskmine müratase ületada 24-tunnise ajaperioodi jooksul 53 detsibelli. Soovitatust kõrgema müratasega puutub näiteks igapäevaselt kokku umbes 29,8% Berliini, 86,5% Viini, 43,8% Madridi ning 60,5% Rooma elanikest.

Kui võtta aluseks varasem uuring, kus keskenduti mürataseme ja südame isheemiatõvest tingitud surmade seosele, leiavad teadlased nüüd, et WHO soovituste järgimine aitaks igal aastal ära hoida ainuüksi 3600 inimese surma, mis on tingitud isheemiatõvest.

Mürakaartide andmete kvaliteet võiks olla parem

ISGlobali teaduri Sasha Khomenko sõnul annavad uuringu tulemused esimest korda ajaloos tervikliku pildi Euroopa linnadest ning selgitavad, miks on transpordi liikumisest põhjustatud müra järjekorras teine suurim keskkonnamõju Lääne-Euroopas.

“Oleme veendunud, et liiklusmüra tegelik mõju inimeste tervisele on veelgi suurem, kuna kahjulikud mõjud võivad ilmneda ka madalama müratasemega kokkupuutel,” ütles ta.

Siiski valmistas andmete töötlemine uuringu läbiviijatele ka raskusi, kuna vaid 17% kõigist mürakaartidest hinnati teadlaste poolt asjakohaseks ja kvaliteetseks. Seega, ehkki keskkonnamüra strateegiline kaardistamine on Euroopa direktiivi järgi kohustuslik, ei sätestatud sellega konkreetseid juhiseid, mistõttu võivad andmed üksteisest erineda.

Siiski on loota, et lähiaastatel luuakse liiklusmüra analüüsimiseks põhjalikumaid ja täpsemaid hinnanguid ja võimalusi.