Tallinnast võiks vabalt saada elujõuline Euroopa linn, mis ka teistele 21. sajandi linnadele eeskujuks, leiab Briti ajaloolane ja kirjanik Ben Wilson. Selleks, et aga maailmakaardil silma paista ja talente Eestisse meelitada, tasub astuda märksa julgemaid samme.

Raamatu “Metropol. Inimkonna tähtsaima leiutise ajalugu” autor Ben Wilson on suurema osa elust reisinud üle terve maailma, et analüüsida suurlinnade käekäiku ja mõista linnade edu saladust. Siinset pealinna peab Wilson, kes astub järgmisel nädalal üles Ülemiste City Future Forumil, potentsiaalikaks linnaks, millel on rikkalik ajalugu, hea kliima ja innovaatiline keskkond, mis võiks meelitada ka välismaa helgemaid päid ja atraktiivsemaid ettevõtteid.

Millega võiks Eesti end maailmakaardile naelutada ja tähelepanu püüda? Kas on mõni asi või valdkond, millele peaks rohkem rõhku panema?

Tallinnal on potentsiaali, et võtta lähiriikide regioonis juhtroll. Sel on põnev ajalugu ja arhitektuur, noor ja innovatiivne elanikkond ja inspireeriv keskkond. See on eriti atraktiivne julge elustiiliga nooremale põlvkonnale, kes ootab linnaelult midagi enamat. Tallinnast võiks vabalt saada elujõuline Euroopa linn, mis ka teistele 21. sajandi linnadele eeskujuks ja mis võiks piirkonda tuua palju talendikaid inimesi.

Kuidas seda siis teha? Tallinnal on väga rikkalik arhitektuur ja üldjuhul sellised linnad, millel on oma lugu, on ka globaalses mõttes palju intrigeerivamad. Seda ajalugu tuleks senisest enam väljapoole “müüa”, et äratada huvi enda vastu.

Teiseks on vaja julgeid samme, et eristuda muust maailmast. Kas näiteks Tallinnast võiks saada esimene linn maailmas, kus tänavatel vuravad ülekaalukalt elektriautod ja roheline energia teeb võidukäigu? Olgu selleks elektriautode linn või lausa autovaba linn – sellised erisused tõmbavad nii ettevõtete kui ka andeka tööjõu tähelepanu.

Kolmandaks peaks kommunikeerima laiemalt linna eesmärki ehk milline on unistuste Tallinn? Milliseks linnaks Tallinn tahab saada? See eesmärk ei tohiks olla ebarealistlik, aga peaks väljapoolt vaadates andma mõista, kuhu suunas ollakse liikumas.

Linnaelu köidab veel paljusid inimesi. Lausa nii paljusid, et linnastumisest on tekkinud omaette kurjakuulutav mõiste. Kuidas Teie hinnangul linnastumise probleemi lahendada?

Lisaks sellele, et linnastumine on kliimamuutuste ajendiks, on uued linnad tekkinud peamiselt bioloogiliselt kõige rikkalikuma väärtusega piirkondadesse, näiteks rannikualadele. Linnad on kasvanud nendel aladel suuremaks ja laienevad üha hajusamaks ja üha kaugemale. Selles mõttes on linnastumine tõepoolest probleem.

Lahendus on aga osa linnastumise protsessist. Hajusus ei ole keskkonnale tegelikult hea, sest kompaktsem eluviis võimaldaks keskkonna suhtes elada märksa säästlikumalt. Planeedi elanike arv kasvab meeletu kiirusega ja hajusalt elamise trend võib olla planeedi ökosüsteemile suisa ohtlik. Tihedam asustus ei ole kasulikum ainult keskkonnale, vaid ka inimestele endale. Linnades on vähem vaesust, paremad võimalused hariduseks ja linnas toimub ideede põimumine, mis toetab innovatsiooni. Maailmas ümberringi on edukamad piirkonnad eelkõige need, mis on kõige innovaatilisemad: näiteks Soho Londonis või mõned Manhattani piirkonnad, mis on pidevalt ümber kasvanud.

Oluline on, et suudaksime hoida linnas tasakaalu loodusega ja mõelda sellele, kuidas toetada mitmekesist ökosüsteemi. Paljud linnad täna seda ka teevad ja loovad näiteks üha uusi rohealasid. See teeb linnad atraktiivsemaks ja inimesele loomulikumaks, sest sisimas tahavad inimesed olla loodusele lähedal.

Milliseid nõuandeid on Teil jagada linnaplaneerijatele, et soodustada ettevõtete kasvu ja võimaldada talentidel end arendada?

Äritegemine ja ideede genereerimine linnas on paljuski juhuslik – see toimub kohtades, mis pole selleks tingimata mõeldud. Ajalugu on ka näidanud, et tihedama asustusega piirkonnas suureneb produktiivsus ja sünnivad head ideed. Näiteks ligi 6000 aasta eest kasvanud Mesopotaamia linn, kus inimesed elasid tolle aja kohta tihedalt koos ja tegid lühikese aja jooksul innovaatilisi arenguid.

Ärilise linna või linnaku arendamisel peab mõtlema eeskätt sellele, kuidas luua linn, mis tõepoolest inimestele meeldib, kus inimesed on teretulnud ja mis toetab innovatiivset mõtlemist. Peame mõtlema sellele, mida inimesed tahavad, mitte sellele, mis on majanduslikult kasulik. Kui luua keskkond, kus inimesed tahavad sotsialiseerida ja kokku tulla, siis meelitab see linna ka talendikaid inimesi, kes on motiveeritud tegutsema.

Ühenduvus on samuti oluline faktor. Eriti suurlinnades inimesed eeldavad, et neil on võimalik hüpata iga kell metroo või bussi peale. See muudab linna kompaktsemaks ja linna füüsilised mõõtmed näiliselt väiksemaks.

Nutikate linnajagude ajaloost tuntud “staar” on näiteks Silicon Valley. Kuidas sellised linnajaod sünnivad?

Silicon Valley loodi väljapoole linna, kuid Apple’i peakontor disainiti linna parimaid omadusi silmas pidades. See lõi võimaluse juhuslikeks kokkusaamisteks ja inimeste omavaheliste ideede põrgatamiseks, just nagu linnades. Ülikooli najal sai sellest ideaalne koht, kus omavahel puutusid kokku kõige nutikamad tehnoloogiagurud, kes vahetasid omavahel mõtteid.

Silicon Valley loomisel oli ka äärmiselt oluline, missugust elustiili see väljendab. Elustiil pidi olema selline, et innovaatilised inimesed tahaksid saada osa sellest keskkonnast.

Kui nüüd fantaseerida, siis millised linnad või linnaosad võiksid olla n-ö tulevikulinnad? Milles peituks nende võlu?

Ma usun, et pandeemiajärgses maailmas puhkevad õitsele keskmise suurusega linnad, mis suudavad pakkuda parajat tasakaalu kontori ja kodus töötamise vahel. See tähendab aktiivseid linnajagusid, rohelist keskkonda ja mitmekesist kultuuri. Sellises suunas on liikumas näiteks Amsterdam, mis panustab sellele, et tänavatel oleks vähem autosid, rohkem rohelust ja kohti, kus saab sotsialiseeruda või lapsed mängida.

Ka haridusel on oluline roll linna atraktiivsemaks muutmisel ning seda eriti just rahvusvahelisele talendile, kes otsib endale sobivat elu- ja töökeskkonda. Inimesed soovivad, et nende lastel oleks võimalik saada hea haridus ja edukas linnas peavad olema selleks mitmekesised võimalused.

Linna võlu saab peituda ka selle eripärades. Tulevikuliste linnade planeerimisel võiks vältida mass-toodanguna mõjuvat linnatüüpi, kus on teiste linnadega sarnased, ühetaolised hooned, kauplused ja keskkond. Pigem tasub hoolitseda selle eest, et linnal oleks n-ö oma nägu. Linna arengut nii äris, linnaruumis kui ka kultuuris soodustavad aga nn innovatsioonipesad, mis samuti toetavad linna eripära.

Tulevikule mõeldes võiks linnad olla ka demokraatlikumad ehk avatumad kõigile. See on kahtlemata keeruline väljakutse, aga tasub panustada sellele, et rikkam ja vaesem elanikkond ei oleks linnas tänapäevaselt eraldunud ja eri taustaga lapsed käiksid ühes koolis. Kokkuvõttes on ikkagi inimesed need, kes piirkonnad hõivavad ja linna koos hoiavad, moodustades linna identiteedi.

Ben Wilson astub üles 8.-10. septembril Baltimaade suurimas ärilinnakus peetava Ülemiste City Future Forumil ühe peaesinejana, kus fookuses on kolm tulevikku vaatavat ja inspireerivat valdkonda – uute ärimudelite loomine ja rakendamine, talentide avastamine ja arendamine ning roheline mõtteviis kui uus tegelikkus ja ärivõimalus.

Lavale astub enam kui 70 esinejat, ühtekokku osaleb Future Forumi sündmustel üle 1200 inimese ligi 30 riigist. Täpsem info kogu konverentsi sisu, sündmuste ja esinejate kohta: www.futureforum.ee