Tuleviku linn

Ukraina sõda sunnib ettevõtjaid kohanema, aga avab ka uusi võimalusi

Ülemiste Cityt arendava Mainor AS-i juhatuse esimehe Kadi Pärnitsa sõnul jätkab tehnoloogia ja targa tööstuse sektor kasvu ka kõige keerulisematel aegadel. Nende potentsiaal ei kao üleöö kuhugi.Foto: Kalev Lilleorg

Pooletuhande ettevõttega Ülemiste City vastne majandusuuring reetis, et COVID-pandeemia sealset kasvukeskkonda kuigivõrd pidurdada ei suutnud. Sootuks vastupidi – jätkus nii riigile toodava maksutulu ja lisandväärtuse kui töökohtade arvu ja innovatsiooni stabiilne tõus.

Iseäranis kiirel arengukursil triivisid Baltimaade suurima ärilinnaku IT-ettevõtted. Tarkvaralahenduste looja Helmese personalijuht Maris Viires ei salanud, et ehkki uuenenud töökeskkonna nõudmistega tuli kohaneda, pakkus kriis tegelikult hoopis uusi kasvuvõimalusi.

Kas ja kuidas muudab ettevõtlussektori tänast ja homset päeva aga Venemaa agressioon Ukrainas ning sõjategevuse paratamatu jälg maailmamajandusele? 

Tarkvaraarendajast kriisiabikeskus 

Eesti suurima tarkvaraarendusfirma Playtech direktor Ivo Lasn tõi sektori olulisima mõjurina välja üleilmsel tööjõuturul toimuva.

“Konkurents ei vaibu ning vajadus kvaliteetsete spetsialistide järele valitseb kõigil ja pidevalt. Ühtäkki kadus aga globaalselt tööjõuturult umbes 100 000 tegijat. Meid see otseselt ei puudutanud, aga olen aru saanud, et tekkinud teadmatus põhjustas ka hirmu Eesti projektidesse ja ettevõtetesse investeerimisel – mis nüüdseks küll kuuldavasti möödanik,”  rääkis Lasn. 

Enam kui paarikümnes riigis tegutsev Playtech käivitas olude sunnil ulatusliku päästeoperatsiooni 720-le Ukraina kontori töötajale ja nende peredele.

“Moondusime justkui kriisiabikeskuseks. Hoolitseme tänini oma inimeste toidu, ravimite, logistika, majutuse, psühholoogilise abi ja kõige muu korraldamise eest, mida vähegi suudame, et nende elu ja tervist kaitsta. Omame pidevat ülevaadet kõigi nende asukohast. Kaasasime erinevatest riikidest vabatahtlikke ning ostsime bussi, et transportimisel üldisest olukorrast võimalikult vähe sõltuda,” kirjeldas Lasn ärevaid nädalaid.

“Täna saab 90% Ukraina kontorist täiskoormusel tööd jätkata – soovituse võimalusel mitte ootele jääda on andnud ka sealne valitsus.” 

Lasn ei usu, et suure sõja mõjud kohalikku IKT-sektorit märkimisväärselt ümber kujundaks või kasvu pidurdaks. „Eelmisel aastal kasvasid tehnoloogiasektori tööjõumaksud 426 miljonilt 519 miljoni euroni, aasta varem oli see rohkem kui poole väiksem. Ehk: stabiilsust lühiajalises vaates ei ole, kuid olulisem ongi vaadata trende pikemas perspektiivis ning kasv kindlasti jätkub.“ 

Metallitööstuses muutus 24. veebruaril kõik

Ülemiste Citys tegutseva Heavy Industry Estonia metallitööstuse argipäev muutus aga 24. veebruaril täielikult. Omades kokkupuudet väga erinevate tööstusharudega, on viimaste kuude sündmused ettevõtte ehitus-, tarne- (eksporditakse 90% toodangust) ja tootmistegevust tundmatuseni muutnud, ütles juhatuse liige Vahur Reimets. 

“Ukraina tööjõud moodustas meie kaadrist 10%. Täna on see number null,” sõnas Reimets. “Meie ukrainlastest mehed võtsid end sõja vallandudes päevapealt töölt lahti – kes läks sõtta, kes pere juurde. Kuna meie tootmine nõuab väga spetsiifilisi erialaseid oskusi, on neile asendajate kiire leidmine sisuliselt võimatu.” 

Samuti on tööstusi valusalt löönud metalli hinna välkkiire tõus ja materjali nappus. “Teatud tootegruppides on hind kerkinud kolm korda. Sestap tuli kõik hinnapakkumised üle vaadata ja sõlmida klientidega hoopis uutel alustel kokkulepped. Tarneahelate tähtajad on täiesti ettearvamatud. Materjali saadavust keegi garanteerida ei saa. Kõik see tähendab pidevat lisatööd olukorras, kus tootmise ja muude protsesside planeerimine on praktiliselt võimatu,” kirjeldas Reimets uut reaalsust. 

Reimets ütles otsesõnu: ettevõtte homne päev sõltub sellest, kuidas tänane suudetakse üle elada. “Nii suuri ja äkilisi muutusi ei ole kuidagi võimalik ette planeerida. Tegeleme alternatiivide leidmisega aktiivselt – näiteks energiakandjate turg mängitakse ümber ja seal võivad leiduda uued lahendused.” 

Samas ootab Reimets riigilt sarnast tegutsemist nagu COVID-pandeemia vallandudes, kui ettevõtlussektorile kiirelt ja läbimõeldult abikäsi ulatati.

“Mõistan, et ka riigiaparaadile on olukord ootamatu ja keeruline. Aga päeva lõpuks edendavad siinsed ettevõtted ju Eesti majandust ja täidavad meie riigi maksukassat. Selgem arusaam, mis ühel või teisel juhtuma hakkab, aitaks ettevõtjal otsuseid langetada ja tulevikku planeerida.” 

Euroopa riigipead hirmutavad investoreid eemale

Samuti rahvusvahelise haardega kütuseelementide tootja Elcogeni asutaja ja tegevjuht Enn Õunpuu rõhutas energia kallinemise ja investeerimiskliima jahenemise tähendusi. 

“Sõda paratamatult tõstab energia hindu, mis omakorda kergitab meie toodete hindu ning vähendab konkurentsivõimet USA ja Aasia turgudel,” kirjeldas Õunpuu. Ta lisas, et välisinvestorite varasem positiivne suhtumine Balti riikidesse on asendunud äraootava seisukohaga, sest mitmed Euroopa riigipead on teatanud, et siinne piirkond võib olla Venemaa rünnaku järgmine sihtmärk.

Elcogeni turupositsiooni hinnates näeb Õunpuu siiski suurt võimalust, sest Euroopa Liit on taastuvenergia edendamisel juhtkohal ning võtnud nii Elcogeni arendatava kui teised kütuseelemendi tehnoloogiad vesinikuühiskonna loomisel üheks prioriteediks. “Kuna Venemaa kütustele tuleb leida alternatiiv ja rohelisel vesinikul põhinev lahendus on ainsana jätkusuutlik, kiireneb energeetika rohepööre Ukraina sõja mõjul veelgi.” 

Koroonapandeemia ja sõjakriisi mõjud on Õunpuu sõnul äraspidised. “COVID tähendas meile, et kliendid Euroopas ja Aasias sulgesid viiruse leviku tõkestamiseks uksed. Sõja mõjul räägitakse aga aina enam alternatiivsetest lahendustest Venemaa kütustele ning teadvustatakse järjest rohkem roheenergeetika ja energiajulgeoleku vajadust,” märkis ta.

“Haarame kasvu- ja rahvusvahelise laienemise võimalusest kinni – näiteks paari lähiaasta jooksul plaanime värvata ligi 200 insenertehnilise haridusega spetsialisti.”

Kasvukeskkond arendab ettevõtteid ja ühiskonda

Ülemiste Cityt arendava Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits märkis, et ehkki sõja majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju on võimatu ennustada, lubab Eesti innovaatiline ja paindlik ärikeskkond loota parimat. 

“Paljud Eesti, aga ka enamik Ülemiste City ettevõtted on teinud 2021–2022 teadus- ja arendustegevusse arvestavaid investeeringuid. Tehnoloogia ja targa tööstuse sektor jätkab kasvu ka kõige keerulisematel aegadel. Nende potentsiaal ei kao üleöö kuhugi. Uute tehnoloogiate ja teenuste arendamisel rõhutakse klientidele aina nutikamate võimaluste pakkumisele, aga ka tootmise ja enda tegevuse mõju keskkonnajalajälje vähendamisele,” sõnas Pärnits. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.